Katoliku Kirik Eestis



Intervjuu Püha Tooli apostelliku nuntsiuse peapiiskop Petar Rajičiga

nuntsiuskatedraalis1. Tema Ektsellents, olete nüüd olnud mõnda aega Balti riikides. Kuidas võrrelda kolme Balti riiki?

Ma alustasin ametlikult oma kohustustega Leedus, kui saabusin sinna juulis 2019. Seejärel esitlesin oktoobrikuus oma volikirja Lätis ning novembris Eestis. Leedus on suurim usklike hulk kõigist kolmest Balti riigist ja see on selle piirkonna tugeva katoliikluse vundamendiks, millel teostada evangeliseerimist. Lätis on väiksem protsent katoliiklasi, kuid nad on säilitanud väga tugevat katoliiklikku traditsiooni, mis on tunnustatud ja lugupeetud ühiskonnas. Eestit  võib pidada väga arenevaks riigiks ja Kirik areneb tänu tegutsevale Apostellikule Administratuurile samuti kiiresti, mis tähendab, et see ei ole veel piiskopkond ja seal ei ole eesti keelt emakeelena rääkivaid vaimulikkonda, kuid kirik kasvab välismisjonäride arvel, kes aitavad säilitada kohalikke kogudusi. Vaatamata oma väiksusele, Katoliku Kirik Eestis kasvab mitte ainult uute usklike tulekust riiki, vaid kohalike hulgas on huvi katoliikluse vastu samuti suur.

2. Millised on Eesti Katoliku Kiriku väljakutsed?

Võimalik, et suurim väljakutse kohaliku kiriku jaoks Eestis on olla elavaks Jeesuse Kristuse evangeeliumi tunnistajaks sekulariseerunud maailmas ja mida mõjutab globaliseerumine, mis on sageli ükskõikne ning mõnel juhul isegi vaenulik kirikuõpetuse suhtes. Teine väljakutse on edendada preestikutsumust ja usuelu. Täiendavaid jõupingutusi on vaja teha julgustamaks noorterühmi, et on võimalus järgneda meie Issandale Jeesusele kui preester, orduõde või pühitsetud isik. Teised kiriku väljakutsed on seotud vaimsete ja pastoraalsete vajadustena, seda alates lastest kuni eakateni. Selle koostöö nimel on võimalus luua ühtsustunnet ning leida vajalikud rahalised vahendid, et rahastada erinevaid valdkondi ja pastoraalseid projekte aidates seeläbi kaasa jätkuvale evangeliseerimisele usklike seas.

3. Millised on Apostelliku Nuntsiatuuri peamised ülesanded ja kohustused Balti riikides?

Erinevalt teistest diplomaatilistest missioonidest, Apostellik Nuntsiatuur ei osale majanduslikes, poliitilistes või sõjalistes sidemetest. Nuntsiatuuri huvi on järgida neid sektoreid, et olla hästi kursis sündmustega nii kohalikul kui piiskopkondlikul tasandil. Tema Pühaduse paavsti esindajana, nuntsiustena, oleme kontaktisikuteks Püha Tooli ja kohaliku Katoliku Kiriku vahel selles piirkonnas. Üks meie peamisi kohustusi on uute piiskoppide ametisse nimetamine, näiteks kui piiskop suunatakse teenima mujale või läheb vanaduspensionile. Aidates piiskoppe ja vaimulikke nende pastoraalsel missioonil, püüame tagada, et kohalikud katoliiklikud ja teised kristlikud kogukonnad saavad vabalt oma usku praktiseerida ning tagatud on nende põhilised inimõigused. Sellega seoses meie diplomaatiline tegevus hõlmab kontakte tsiviilvõimudega, et meie katoliku kogukondade vajadused ja tegevused on tagatud ning garanteeritud. Seega on minu kavatsus jätkata eelkäija head tööd ja teha Püha Isa hääl tuntuks ja kuuldavaks kõikides Balti riikides. Selle eesmärgi saavutamise nimel, ma loodan meie ühisele koostööle ja kõikide Eesti usklike palvetele.

4. Hiljuti tähistasime Ülestõusmispühi. Kuidas pühad möödusid Leedus?

Ülestõusmispühade tähistamine tänavu Leedus, ja tõepoolest kogu maailmas, oli piiratud koroonaviiruse pandeemia tõttu. Kõik kirikud suleti, kuid kohalikud preestrid ja piiskopid tähistas eraviisiliselt Missat ning paljudest teenistustest tehti ülekanne interneti teel. Hoolimata piirangutest, paljud inimesed jälgisid erinevaid teenistusi televisiooni, raadio ja internet vahendusel, said osa vaimselt Armulaua pühitsusest ja pühendusid palveelule. Neil oli võimalus leida vaimset tuge ja lohutust hingele meediaväljaannete kaudu. Tõepoolest usklikel ei olnud võimalik minna kirikusse ja aktiivselt osaleda Armulaua pühitsemisel ning see oli nende jaoks ohver. Preestrid kindlasti tundsid nimetatud mõju. Tuleb tunnistada, et nad on teinud endast parima, et valmistada ette Missa ja erinevad vaimsed praktikad ning pakkuda seda sotsiaalmeedia vahendusel usklikele. Nende pingutus ei ole ainult märk oma karjale, vaid näitab ustavust Jumalale ja annab tunnistust nende tõelisest pühendumisest oma kogudusele.

5. Kardinal Peter Turkson, Inimarengu edendamise osakonna perfekt Püha Tooli juures mainis hiljuti ühes intervjuus, et nad hetkel töötavad koostöös apostellike nuntsiustega üle maailma. Milliseid juhiseid on Teile antud seoses covid-19?

Teie poolt mainitud Püha Tooli amet on avaldanud soovi ühendada end Püha Isa häälega, kinnitades kiriku lähedust tervise pastoraalse hooldamise edendamisel kõigile neile, kes kannatavad covid-19 nakkuse käes, ohvritele ja nende perekondadele, samuti kõikidele asjassepuutuvatele tervishoiutöötajatele, kes annavad kogu oma energia ja teevad kõik endast kannatada saanud inimeste hooldamiseks ja leevenduse pakkumiseks. Sama Püha Tooli amet mainib vajadust ühendada tsiviilvõimude, vabatahtlike ja nende inimeste töö, kes on pühendunud nakkuse peatamisele ja rahvatervise ohu vältimisele ning kasvavale kartusele, mida see pandeemia tekitab. Samuti julgustab amet ilmalikke ja katoliiklikke, riiklikke ja rahvusvahelisi tervishoiustruktuure ja organisatsioone jätkama vajaliku abi pakkumist inimestele ja rakendama kõiki vajalikke jõupingutusi uuele pandeemiale lahenduse leidmiseks, järgides WHO juhiseid ning riiklikku ja kohalikku poliitilist võimu. Meie lootus on, et see suure vajaduse hetk saab tugevdada solidaarsust ja lähedust riikide ning rahvaste vahel praegusel ajal, edendades rahvusvahelist üksmeelt jagades vajalikke ressusse ja vahendeid.

6. Täna on oluline juba mõelda tulevikule. Kust alustada?

Kristlastena, kes usaldavad Jumalat, toetab meie usk Issandasse Kristusesse mitte ainult nendel ebakindlatel aegadel, vaid kogu aeg. Usklikud peavad oma usule tuginema iga päev ja igas olukorras, sest see annab meile julgust ja jõudu, mida vajame enesekindlalt edasi liikumiseks, teades, et Issand on alati meiega ja et ükski kuri ei saa meid kunagi eraldada isalikust armastusest. Paavst Franciscus mainis Jumala halastuse suurpühal paari olulist punkti, mida tuleks järgnevatel kuudel meeles pidada ja mida ma tahaksin tsiteerida. Ta ütles: „Ehkki ootame aeglast ja vaevalist taastumist pandeemiast, on oht, et unustame mahajäänud. On oht, et meid võib tabada veelgi hullem viirus - isekas ükskõiksus. Viirus, mida levitab mõte, et elu on hea, kui see on hea minu jaoks, ja kõik on hästi kui see on hästi minu jaoks (…) Praegune pandeemia tuletab meile siiski meelde, et kannatanute vahel pole erinevusi ega piire. Me kõik oleme nõrgad, kõik oleme võrdsed, kõik oleme väärtuslikud. (…) Kõigile: ärgem mõelgem ainult oma huvidele, õigusega endale kuuluvast. Tervitagem seda katseaega kui võimalust valmistuda meie kollektiivseks tulevikuks, tulevikuks kõigile ilma kedagi väljajätmata, sest ilma kõikehõlmava visioonita pole kellelgi tulevikku.” Palve koos heade tööde ja sobivate abinõudega aitab meil neil rasketel aegadel liikuda vennaliku maailma poole, enam inimlikumaks ja enam kristlikumaks.

7. Ja lõpetuseks Teie soov Eestimaa katoliiklastele?

Katoliku Kirik Eestis on küll väike, kuid sellel on universaalse kiriku peres oluline positsioon. Vaatamata kõigile minevikuraskustele ja praegustele väljakutsetele on Katoliku Kirik siin püsinud ning on aeglase, kuid ühtlase kasvu protsessis. Eesti katoliiklased koosnevad erinevatest rahvustest, etnilistest ja keelelistest gruppidest, kellel on ühine usk Jumalasse ühe ülemaailmse usupere vendade ja õdedena, kes on tihedalt ühendatud Püha Tooliga ja Rooma Paavsti Franciscusega. Minu palve Eesti kiriku eest on see, et see jätkaks silmapaistmist usu ja heade tegudega, luues seeläbi tõelisi jüngreid ja tunnistajaid Kristuses, julgetele meestele ja kindlameelsetele naistele, kelle elu näitab nende armastust Jumala ja ligimese vastu. Veendunud ja vankumatute usklike pingutused aitavad tugevdada ja arendada usku Eesti ühiskonnas kõigi ühiseks hüvanguks.

23. aprill 2020

Peapiiskop Petar Rajič sündis 12.06.1959 Torontos, Kanadas. Preestriks ordineeriti 1987 Trebinje-Mrkani piiskopkonnas. 2. detsembril 2009 nimetati ta Sarsenterumi titulaarpiiskopiks. Tal on doktorikraad kanoonilises õiguses. Ta on olnud Püha Tooli teenistuses alates 1.07.1993 ja nimetatud apostellikuks nuntsiuseks Jeemenis ja Araabia Űhendemiraatides ning Angolas. Ta on töötanud varem Apostellikus Nuntsiatuuris Leedus ja Iraanis ning Vatikani Riigisekretatuuris. Ta räägib horvaatia, itaalia, inglise, prantsuse ja portugali keelt.

 

Social button for Joomla