paavst 1210x236 px 2



Paavst kohtus noortega Sinodi eel Roomas

paavst audientsilEsmaspäeval, 19. märtril, vastas paavst Franciscus küsimustele, mida esitasid erinevad noored maailma eri paigust. Tegemist oli piiskoppide Sinodi ettevalmistava kohtumisega Roomas. Toome siinjuures viis küsimust, mida noored esitasid Püha Isale

Kuidas saavad noored aidata inimkaubanduse ohvreid?
Paavst Franciscus oli esimesest küsimusest, mis puudutas seksuaalkaubanduse karmi reaalsust, selgelt liigutatud. Ta viitas lugudele, mida ta on inimkaubanduse ohvritest naistelt orjastajate juurest põgenemise ohtude kohta kuulnud. Paavst kirjeldas kõnealust väärkohtlemist, isegi piinamist, tänapäeva orjusena. Ta jätkas, mõistes hukka naiste orjastamise ning kasutas teravat tooni kritiseerimaks ristitud katoliiklasi, kes intiimteenuseid ostavad. „See on inimsusevastane kuritegu,“ ütles ta. Paavst Franciscus kutsus noori üles võitlema naiste väärikuse eest ning lõpetas, paludes halastust kõigile katoliiklastele, kes neis kuritegudes osalevad.

Kust saab noor inimene juhatust, et elus valikuid teha?
Paavst Franciscus vastas elus suunda otsivale noorele Prantsuse tudengile soovitusega usaldada neid, kel on tarkust, olgu nad noored või vanad. Ta sõnas: „Tark inimene on see, kes ei karda midagi, kuid oskab kuulata ja omab Jumala andi öelda õigel ajal õigeid asju.“ Paavst hoiatas, et kui noorel inimesel ei õnnestu leida oma rada eristamaks õiget valest, on oht kapselduda. Tema sõnutsi saab sellest aga otsekui kasvaja, mida endas kantakse ning mis maadligi vajutada ja vabaduse röövida võib.

Kuidas õpetada noori ligimesele ja Jumalale avatud olema?
Paavst Franciscus sõnas, et haridus peaks õpetama kolme peamist keelt: mõistuse, südame ja käte oma. Mõistuse keel tähendab mõtlemist ja konkreetsete asjade õppimist. Südame keel seisneb tunnete ja suhtumiste mõistmises. Käte keel väljendub võimes kasutada Jumala ande uute asjade loomiseks. Oluline on kasutada neid kolme koos. Paavst jätkas, kritiseerides nähtust, mida ta nimetas tänapäeva digi- ja virtuaalmaailmas esinevaks eraldatuseks. Selle asemel, et tehnoloogias kurja juurt näha, nimetas paavst seda rikkuseks, mida tuleb kasutada heal eesmärgil, vabaduse saavutamiseks.

Kuidas peaks preestrikutseks valmistuv noor suhtuma tänapäeva kultuuriga kaasnevatesse nähtustesse nagu näiteks tätoveeringud?
Vastates sellele noore Ukraina seminaristi esitatud küsimusele, käsitles paavst Franciscus preestrit Kristuse tunnistajana. Sellele vastanduv klerikalism aga on paavsti sõnutsi üks Kiriku hullemaid haigusi, sest see ajab preestri isarolli ülemuse juhirolliga segi. Ta kõneles ka preestri ja koguduse suhetest ning sellest, kuidas kuulujutud seda suhet ohustavad ja lõhuvad. Tätoveeringuid puudutavale küsimusele vastates meenutas paavst, et erinevates kultuurides on neid kasutatud enda eristamiseks ja identifitseerimiseks, nii et „ärge kartke tätoveeringuid“, ütles ta, kuid liialdada ka ei maksa. Küll aga võib tätoveeringu tähenduse selgitamine osutuda teemaks, millega alustada dialoogi.

Kuidas saavad noored religioossed naised leida tasakaalu ühiskonnas domineeriva kultuuri ja vaimuelu vahel, et oma missiooni täita?
Paavst vastas viimasele küsimusele öeldes, et usuelu tuleb ehitada neljale sambale: intellektuaalse, kogukondliku, apostelliku ja vaimuelu kujundamisele. Vaid vaimuelule keskendumine viib psühholoogilise ebaküpsuseni, sõnas ta. Seda küll sageli tehakse, et kaitsta religioosseid noori välismaailma eest, ent paavst Franciscuse sõnutsi pole see mitte kaitsmine vaid deformeerimine. Emotsionaalselt kujunemata inimesed võivad teha halba. Ainus võimalus inimesi kaitsta on võimaldada neil küpseks saada.

Social button for Joomla