Maarjapais



Neli aastat koos paavst Franciscusega

paavsttervitamasJorge Mario Bergoglio on alates 13. märtsist 2013 266. Rooma paavst. “Õed ja vennad, tere õhtust”. “Palvetage minu eest”. Tema alandlik hoiak ja vahetu suhtlemisstiil oli peale esmast avalikku tervitust kõigile koheselt selge – hoiak, mis on saatnud tema nelja ametiaasta jooksul kogu Kirikut. Pontifikaadi viienda aasta alguses palub paavst Franciscus jätkuvalt tema eest palvetada, ja seda täiel tõsikindlusel, sest koorem, mida Peetruse ametijärglane tänases sekulariseeritud ühiskonnas kannab, on väga suur. Viimastel aastatel paavst Francisiscus on pakkunud meile kustumatuid momente: kohtumine Vene ortodoksi patriarhi Kirilliga Kuubal, palve vaikuses Auschwitzi müüride vahel, Ema Teresa kanoniseerimine, rahukohtumine Assisis ning oikumeeniline palvus Lundi katedraalis, Rootsis, reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamisel.

Unustada ei saa 2016. aastal aset leidnud Halastuse Juubeliaastat, mil Paavst kutsus kõiki üles halastustegudele ja pöördumisele, andes ise eeskuju oma halastusteoga - Halastuse aasta sisseseadmisega ja Halastuse uste avamisega kogu maailmas. “Kirik saab näidata oma sügavat emalikku ja halastavat poolt, /.../ mis liigub “haavatute” juurde, kellel on eriti tarvis tähelepanelikku ärakuulamist, arusaamist, andekssaamist ja armastust,” sõnas paavst Franciscus oma intervjuuraamatus “Jumala nimi on Halastus” teda küsitlenud Andrea Torniellile. Püha Tooli riigisekretär kardinal Parolin, lähim isik Rooma paavstile, kommenteeris, et Püha Isa kutsung halastuse järele ning avatus, eriti erinevate äärealadele (tihti külastab paavst just Rooma äärelinnasid ning ka tema pastoraalsed sise- ja välisvisiidid on suunatud väikeste kogudustele ning väikeriikidele) ning kõige haavatavamatele - kõik see kirjeldab ilmekalt Püha Isa teenimisametit. Riigisekretäri sõnade järgi on need neli aastat olnud seotud ka mitmete Kiriku ja Kuuria reformidega, mille eesotsas on paavst, kuid samas jätkab ta rõõmuga iganädalast üldaudientsi, et kohtuda ning kõneleda kõigile teda kuulama tulnud inimestele.

Kardinal Parolin ütles Vatikani raadiole pontifikaadi 4 aastapäeval 13. märtsil, et kohe Franciscuse ametiaja alguses oli selge, et paavsti nägemus on, et kirik liigub edasi, kõndides – karjasega ja koos tema karjaga – tuginedes palvele, Jumala armule ja halastusele. “Tema nimi “Franciscus” iseloomustub tema hoiakut, millest kiirgab lihtsust, rahu ja selgust. Kuid siinkohal tuleb meeles pidada, et paavst Franciscus kutsub Kirikut edasi minema ja arvestama inimestega ning saatma mehi ja naisi nende igapäevastes väljakutsetes ja raskustes.

Isa Antonio Spadaro, paavstile lähedal seisev isik, ja ajakirja La Civilta Cattolica peatoimetaja, kes on kõikidel paavsti välisvisiitidel osalenud, kommenteeris Vatikani raadiole: “tegelikult näeme me paavsti, kes ei ole isoleeritud /.../. On keeruline leida ühte kindlat ja selget raami või žesti, millega praegust paavsti iseloomustada. Kuid kindlasti üks oluline žest oli paavsti visiit Lesbosele, mis leidis aset 2016. aasta aprillis, mille jooksul ta kohtus, ühes patriarh Bartolomeosega, Lesbosele saabunud põgenikega. Antud kohtumine näitas selgelt, et küsimus oikumeeniast ei ole pelgalt sisemine teoloogiline küsimus, vaid vastab maailma reaalsetele vajadustele.“

Parolin kommenteeris muuhulgas ka viimase aja kriitikat Kiriku suunas. Ta seletas, et tegelikult paavst mõistab tehtud kriitikat ning ütleb, et see on “siiras ja konstruktiivne kriitika ning ta soovib leida võimalusi, et teha suuremaid edusamme, mis oleksid kooskõlas Jumala tahtega”. Rooma Kuuriat puudutavaid reforme kommenteerides märkis riigisekretär, et Kirik peab otsima muutumist ning püüdma “vabaneda kooriku alla kogunenud ajaloost ja särama evangeeliumi läbipaistvuses.“

Allikas: Vatikani raadio, 13. märts 2017

Social button for Joomla