Märkimisväärseimad sündmused Rooma-Katoliku Kirikus 2016. aastal

puhaukspeetrusekirik

2016. aasta oli Rooma-Katoliku Kirikule juubeliaasta. Erakorraline Halastuse Juubeliaasta koos Püha Uste avamisega (ja Halastuse Uste avamisega maailmas), algas juba 8. detsembril 2015. Halastuse Aasta oli eriline sündmuste poolest, mis püüdsid avada ja selgitada tavapärasest enam halastuse mõistet ning kutsuda inimesi halastustegudele. Suurimaks eeskujuks oli paavst Franciscus ise, kes seadis kohe Juubeliaasta alguses sisse nn. halastuse reeded, kus Püha Isa külastas haigeid, kodutuid, vange ja teisi abivajajaid. Paavst Franciscus märkis Juubeliaasta lõppedes oma ringkkirjaga “Misericordia et Miseria”, et elame halastuse ajastul:

 

“Juubeliaasta vermib meisse apostel Peetruse sõnad „teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on“ (1Pt 2:10). Ärgem hoidkem seda, mida oleme saanud, armukadedalt enda käes, vaid jagagem seda oma kannatavate vendade ja õdedega, et neidki hakkaks kandma Isa halastuse vägi. Jõudku meie kogukonnad igaüheni, kes elab meie keskel, nii et Jumala hellus saaks uskujate tunnistuse kaudu pääseda kõigini. Praegu on halastuse aeg. Iga päeva meie teekonnal tähistab Jumala ligiolu. Ta juhib meie samme Armu väega. Seda Armu kallab Vaim meie südamesse, et teha see armastussuutlikuks. See on halastuse aeg kõigi jaoks ja igaühe jaoks eraldi /.../. ” (MeM, 21).

Paavst Franciscus andis 2016. aasta alguses välja uue raamatu, mis kannab pealkirja «Jumala nimi on Halastus». Tegemist ei ole paavsti läkitatava ametliku tekstiga, vaid intervjuuga, mille Püha Isa andis Vatikani tunnustatud ajakirjanikule Andrea Torniellile. Raamat on osutunud väga populaarseks üle maailma ja seda on tõlgitud ligi sajasse keelde, samuti on raamat ilmunud eesti keeles kirjastus Galluse poolt.

Halastuse Juubeliaasta üks tähtsündmusi leidis aset juulikuises Krakowis. Viis päeva kestnud Noortepäevaks kogunes mitu miljonit noort inimest Lõuna-Poolas, et koos paavstiga tunnistada oma usku ja elada elu Kristuses. Ühtlasi oli tegemist ka paavst Franciscuse esimese ametliku visiidiga Ida-Euroopasse. Samal ajal tähistati Poola ristimise 1050. aastapäeva, mille raames pühitses paavst Franciscus Missa Czestochowas.

Noortepäeva ajal tabas Kirikut traagiline sündmus - Prantsusmaal, Normandias mõrvati isa Hamel Missa pühitsemise ajal St Etienne-du-Rouvray kirikus. ISISe ründajad sisenesid kirikusse ja pussitasid julmalt 86. aastast vaimulikku. Paavst on nimetanud isa Hameli meie aja märtriks.

Meedias tekitas segadust Pariisi Püha Rita kiriku ümber kajastatu. See pühakoda pole kunagi olnud katoliku kirik. Tegemist oli gallikaani koguduse kirikuga, mis lõpetas tegevuse 2015. aasta lõpus. 2016. aasta algusest aga pidas üks katoliku preester seal omavoliliselt Missat ning politsei viis preestri kirikust minema. Selle tulemusena levis maailmas mitmesuguseid väärtõlgendusi Püha Rita kiriku kohta.

Kahtlused ja tõlgenduse manipulatsioonid hakkasid levima ka peale paavsti ringkirja “Amoris Laetitia” ilmumist aprillis. Paavst Franciscuse soov oli, et antud dokument “Amoris Laetitia” ei oleks ainult kirikuõpetuslik tekst. Kirikuõpetuslik on see tekst aga kindlasti, sest kinnitab Kiriku õpetuse piibellike aluseid abielu ja perekonna kohta. Ringkirjas rõhutatakse, et abielu on lahutamatu, et abielu on sakrament ning et abielu on olemuslikult avatud ja suunatud elu andmisele ning laste kasvatamisele. Aga „Amoris Laetitia“ ei ole ainult kirikuõpetuslik, kuna tegemist on väga praktilise tekstiga, mis on otseselt suunatud perekondadele ning vaimulikele, kes aitavad igapäevaselt perekondi nende teejuhina Jumala juurde. Nii rõhutab Püha Isa kohe ringkirja eessõnas vajadust võtta aega selle tekstiga tutvumiseks.

Halastuse aastal leidis Vatikanis aset ka mitu kanoniseerimist paavst Franciscuse poolt. Suurima rahvahulga tõi kokku Ema Teresa (1910-1997) pühakukskuulutamine Püha Peetruse väljakul 4. septembril. Paavst Franciscus kuulutas juunikuus pühakuks ka birgitiinide ordu taaselustaja ema Maria Elisabeth Hesselbladi (1870-1957) ja mariaanide ordu rajaja Stanislaus Papzcinski (1631-1701). Kõigi nende sündmuste tunnistajateks olid ka palverändurid Eestist.

Esimest korda kohtusid 12. veebruaril Kuuba pealinna Havanna lennuväljal paavst Franciscus ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Paavst Franciscus kohtus patriarh Kirililliga teel Roomast Mehhikosse. 

Erakorraliste sündmustena leidis aset paavsti visiit Lesbosele Kreeka põgenikelaagrisse, kus toimus oikumeeniline palvus oikumeenilise patriarhi Bartholomeo I-ga. Paavst võttis Lesboselt tagasiteel Vatikani endaga kaasa 12 Süüria põgenikku.

Püha Isa külastas oktoobrikuu alguses Gruusiat ja Aserbaidžaani. Tegemist oli paavsti teise visiidiga Kaukasuse piirkonda, sest esimene toimus 24. juunil, kui Püha Isa külastas Armeeniat.

Suurim oikumeeniline palvus toimus oktoobris Rootsis, Lundis. Paavst Frantsiscus tegi apostelliku visiidi Lundi, et meenutada reformatsiooni 500. juubelit ning osaleda ühispalvusel sealses katedraalis koos luterlastega. Algselt ühepäevasena planeeritud visiit kujunes mitmepäevaseks, sest Püha Isa soov oli kohtuda ka Rootsis elavate katoliiklastega ning pühitseda Püha Missa neid toetades. Statistika andmeil on Rootsi kõige enam sekulariseerunud riik Euroopas. 

20. septembril toimus Assisis ülemaailmne rahupalvus erinevate usugruppide liidritega paavst Franciscuse eestvedamisele. Palvetati rahu eest maailmas ja eriti põgenike eest. 20. septembri rahupalvus märkis ka ülemaailmse esimese rahupalvepäeva 30. aastapäeva, mille seadis sisse püha paavst Johannes Paulus II.

2016. aasta jõulusõim on nii Vaitkanis Püha Peetruse väljakul kui Assisis pühendatud sõjapõgenikele, kõikidele neile, kes on hukkunud Vahemerel. Sümboolselt on põgenikepaadi motiiv asetatud jõulusõime keskmesse.