Katoliku Kirik Eestis



Kristlikud väärtused sekulariseerunud ühiskonnas. Rootsi näitel.

PaavstVatikanisPaavst Franciscus juhtis hiljuti tähelepanu „liikuv oikumeeniale“, mis tähendab, et kristlased saavad vaeste eest hoolitsedes omavahel lähedasemaks ning mis toimib hästi just Rootsis. „Rootslased on tuntud selle poolest, et nad püüavad leida üksmeelt ja on pragmaatilised, see tähendab, et inimesed püüavad teha koostööd isegi siis, kui neil on erinev taust ja maailmavaated,“ ütles Stockholmi piiskop Anders Arborelius, kes on ainus piiskop Rootsis ja esimene Rootsi päritolu piiskop, kes on pärast reformatsiooni sellel ametikohal olnud. Paavst rõhutas, et kristlased ei saa lükata kristlaste suhete parandamist teoloogide õlule, kes võtavad osa ametlikest bilateraalsetest dialoogidest. Ta ütles oma viimase välisvisiidi ajal Gruusias, et esmatähtis on kristlaste palve ja sõprus. „Liikuda koos edasi, palvetada üksteise eest ja teha koos halastustegusid nii palju kui see on meie võimuses. See on oikumeenilisus.“


Rohkem kui 60 protsenti rahvastikust on ristitud Rootsi Luteri Kiriku liikmed ja vaid veidi üle 1 protsendi on kuuluvad Katoliku Kirikusse, siiski Arborelius lisas, et kasvava immigrantide arvuga riigis on katoliiklaste arv ilmselt kakskorda suurem kui ametlik registreeritud 115 000 inimest. Siiski, Rootsi on kogunud tuntust olles üks Euroopa kõige sekulariseeritumatest riikidest. Küsitlused näitavad, et vähem kui kolmandik rootslastest peab endid usklikeks ja veelgi vähem on neid, kes regulaarselt teenistustest osa võtavad. Sellegi poolest, „isegi sekulaarses ühiskonnas, on olemas kristlikud voorused, mis on vägagi au sees – see soov aidata vaeseid, kaitsta neid, kelle elu on ohus ja kehtestada kõigile võrdsed õigused,“ ütles Arborelius Catholic News Service’ile uudisteagentuurile.


Michael Bjerkhagen, Rootsi kuninga ametlik kaplan oli sellega samuti nõus, kes oma intervjuus kommenteeris piiskop Arboreliust: „Kristlik religioosne suhtumine mõjutab endiselt aga paljusid nn „sekulaarseid rootslasi“ ja see näitab, kuidas nad räägivad ning mõtlevad, millised väärtushinnangud neil on ja mida nad otsustavad teha alustades parlamendi avateenistusega Luteri katedraalis ning lõpetades kooliaasta lõpuaktustega kohalikes kirikutes.“


„Inimesed on väga elevil paavst Franciscuse külaskäigust Rootsi,“ ütles kaplan Bjerkhagen. „Kuna meist paljude jaoks on Püha Isa elavaks ühtsuse sümboliks, ootame me sellelt visiidilt väga paljut! Ning eriti sellelt paavstilt, kes on näidanud nii tugevat ja julget juhtimist nii mitmel viisil: solidaarsust põgenike suhtes ja vaeste vastu; siiras huvi, mida ta on üles näidanud samuti teiste kristlike kirikute suhtes; tema avatud suhtumine sotsiaal-eetilistele küsimustele; ning avatud ja loomulik viis inimestega suhtlemisel.“
Luteri kaplan ja katoliku piiskop ütlesid, et sõprus katoliiklaste ja luterlaste vahel on Rootsis üsna levinud. Arborelius ütles, et tema kasvavas piiskopkonnas pole piisaval kirikuid ja selle pärast pühitsetakse maa piirkondades paljud katoliku Missad luteri kirikutes.


Piiskop ütles, et ta loodab, et paavsti visiit ja tema populaarsus rootslaste hulgas aitab palju mitte usklikel näha, et kristlane võib olla väga avatud ja vastu võttev, isegi siis, kui ta jääb oma usu juurde. „Viimastel aegadel on üha enam ja enam neid, kes ütlevad, et religiooniga kaasnevad ebatolerantsus, vägivald ja konfliktid.“ „Varem peeti usklike headeks, taltsasteks aga ka veidi rumalateks, kuid nüüd arvatakse, et religioon muudab inimesed vägivaldseks.“


Kui Katoliku Kirik Rootsis kasvab peamiselt tänu immigrantidele, kelle hulgas on näiteks maroniidi katoliiklasi Lähis-Idast, kuulub Arborelius väiksema, kuid vähehaaval kasvava hulga rootslaste hulka, kes tulid Katoliku Kirikusse pärast ristimist Luteri Kirkus. Mitte eriti aktiivse luterlasena tundis ta tõmmet kontemplatiivse vaimuelu poole. „Mul oli alati see janu palveelu ja vaikuses adoratsiooni järele.“ Teda mõjutas samuti sügavalt perekondlik kontakt birgitiini õdedega, mis viis lõpuks selleni, et ta hakkas osalema katehheesi kursustel. Katoliku Kirikusse astus ta 20 aastaselt. „Mul oli soov saada preestriks ning see soov oli paljudel äsja katoliiklusesse pöördunutel,“ kuid kohalik piiskop soovitas tal oodata. Ta astus paljasjalgsete karmeliitide noviitsiaati vähem kui kaks aastat pärast katoliiklaseks saamist.


„Rootsis pärineb traditsiooniliselt enamik pöördunuid ülikooli ringkondadest,“ ütles Arborelius, „neid tõmbab Katoliku Kiriku mõistuse vastu võtmine, selle teoloogiline sügavus ja kiriku sotsiaal doktriin. Millegi pärast arvatakse, et Katoliku Kirik võtab neid asju tõsisemalt. Seega on üsna levinud, et haritud inimesed, kui nad pöörduvad kristliku usu poole, siis nad pöörduvad justnimelt Katoliku Kiriku poole.“


Paavst Franciscus külastab Rootsit (Lundi ja Malmöt) 31. oktoobrist 1. novembrini, et osaleda protestantliku reformatsiooni 500 juubeliaasta rahvusvahelisel oikumeenilisel avasündmusel, mida korraldab Maailma Lutheri Föderatsioon koos Rootsi Luteri ja Rooma-Katoliku Kirikuga.


Artikkel on koostatud ja osaliselt tõlgitud 20. oktoobril veebilehel Crux Now (Cindy Wooden) ilmunud teksti põhjal.

Social button for Joomla