paavst 1210x236 px 2



Paavst Franciscus: surmanuhtlus on vastuvõetamatu

Loe edasi: Paavst Franciscus: surmanuhtlus on vastuvõetamatuPaavst Francis on heaks kiitnud Katoliikliku Kiriku Katekismuse lõigu nr 2267 täienduse, mille kohaselt kriminaalkaristusena surmanuhtlus ei ole enam vastuvõetav ja aksepteeritav Kiriku poolt.

Usudoktriini Kongregatsioonile kiitis ülemakarjane Franciscus heaks alljärgneva uue visandi Katoliku Kiriku Katekismusele, korraldades selle tõlkimise erinevatesse keeltesse ja sisestades selle kõikidesse eelmainitud Katekismuse väljaannetesse.
 
2267. Surmanuhtlust kui seadusliku võimu õiguskaitsevahendit pärast õiglast kohtumenetlust peeti tükk aega kohaseks reageeringuks teatud kuritööde raskusastmele, ning kuigi ekstreemseks, siiski aktsepteeritavaks vahendiks üldise hüvangu kaitsmisel.

Paavst Baris. “Rahu olgu teiega”

Loe edasi: Paavst Baris. “Rahu olgu teiega”  Laupäeval, 7.juulil ühepäevasel oikumeenilisel visiidil Baris, Lõuna-Itaalias, paavst Franciscus kutsus kristlike kirikuid palvetama rahu eest Lähis-Idas. Bari kohtumisel viibisid kristlike kirikute juhid ja kohtumine leidis aset egiidi all “Rahu olgu teiega”.

Paavst kutsus laupäeval lõpetama seda tragöödiat, mis toimub Lähis-Idas. Ta palvetas koos üheksateistkümne kristliku kiriku esindajaga rahu eest Lähis-Idas ning kutsus üles kaitsma kristlasi, kes elavad sealses konfliktipiirkonnas. “See ei ole Lähis-Ida, kui seal ei ole kristlasi”, ütles oma pöördumises paavst Franciscus. “Olgu seal rahu! Abel täna nutab ja nutt kostub üles Jumala aujärjeni /.../ tänane ükskõiksus tapab ja me peame tõstma oma hääle nende eest, kes saavad vaid pisaraid alla neeleata. Lähis-Ida täna nutab, kannatab ja vaikib, samal ajal kui teised haaravad võimu nende kodumaal ja otsivad rikkuseid”. Paavst külastas Baris ka Püha Nicolause reliikvaid, mis on austatud nii katoliiklaste kui ka ortodokside seas.

Tagasivaatena Genfis toimunud oikumeenilisele kohtumisele

Loe edasi: Tagasivaatena Genfis toimunud oikumeenilisele kohtumisele21. juunil tähistas Maailma Kirikute Nõukogu asutamise 70. aastapäeva. Püha Tool ei ole küll Maailma Kirikute Nõukogu liige, kuid paavst Franciscus oli kutsutud külalisena selle aastapäeva tähistamisele. Tegemist oli seega sarnase sündmusega, mis leidis aset 2016. aastal Lundis, kui ühiselt meenutati 500 aasta möödumist reformatsiooni algusest. Niisiis oli Maailma Kirikute Nõukogu asutamise 70. aastapäeva tähistamise näol tegemist juba teise olulise oikumeenilise sündmusega maailmas viimase kahe aasta jooksul. Paavsti sõnum nendel kohtumistel on olnud väga oluline ning teda on nende kahe kohtumise tõttu hakatud maailmas nimetama ka kõige oikumeenilisemaks paavstiks. Ka oikumeeniliste noortekohtumiste kavandamine Balti riikides paavst Franciscuse eelseisva visiidi ajal kinnitab seda tõdemust.

Prantsuse president paavsti juures

Loe edasi: Prantsuse president paavsti juuresTeisipäeval, 26. juunil kohtus Prantsusmaa president Emmanuel Macron Paavst Franciscusega Vatikanis, Palazzo Apostolicos (Paavsti Apostellikus Palees). Pea tunniajasel privaatkohtumisel käsitleti keskkonna, migratsiooni ja relvajõudude vähendamise küsimust. Samad küsimused olid aruteluks ka endise presidendi Hollandiga 2014.a. Paavst arutles Katoliku Kiriku lõimumis küsimust ühkonnas, eriti Prantsusmaal, mis on väga sekualiseerunud ja kus Kiriku ning riigi vahelise koostöö vahel valitseb lõhe. Tegemist oli ühe pikima riigipea kohtumisega Vatikanis. Õhtupoolikul toimus Prantsuse presidendil kohtumine Laterani palees, kus ta sai ka kanoonilise autiitli.

Allikas ja foto: www.vaticannews.va
2
6. juuni 2108

Paavst sõidab augustikuus ülemaailmsele perede kohtumisele Iirimaale

Loe edasi: Paavst sõidab augustikuus ülemaailmsele perede kohtumisele IirimaaleVahetult enne Baltimaade külastust, sõidab Püha Isa paavst Franciscus apostellikule välisvisiidile Iirimaale, kus 25.-26. augustini toimub ülemaailmne perede kohtumine (the World Meeting of Families). Kavas on saabumisel tervitada Iirimaa presidenti ja ühiskonnategelasi ning diplomaatilist korpust, millele järgneb kohtumine Pühima Neitsi Maarja katedraali kogunenud inimestega. Plaanitud on ka privaatkohtumine vaestega, et Püha Isa saaks jagada oma toetust puudustkannatavatele inimestele. Õhtupoolikul algab rahvapidu Croke pargis, kus viibib ka paavst Franciscus. Pühapäeval, 26. augustil toimub Püha Missa Phoenixi pargis Dublinis, millele järgneb kohtumine Piiskoppidega dominikaani õdede kloostris. Lähem info ülemaailmsest perede kohtumisest on leitav SIIT. Peale Iirimaad on Püha Isal kavas siseriiklik külastus Sitsiiliat, Palermot, 15. septembril, enne kui ta suundub järgmisele apostellikule külastusele Leetu, Lätti ja Eestisse. 

Paavst Franciscus palub palvetada iga päev tema eest. Hoiame Püha Isa palves, eriti nüüd siin Maarjamaal.

  

Uued kardinalid

Loe edasi: Uued kardinalid29. juunil, Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse päeval, toimub iga-aastane kardinalide ametissenimetamise konsistoorium Vatikanis. Paavst Franciscus nimetab ametisse 14 uut kardinali. Uue kardinalitiitli saavad peapiiskopid Pakistanist, Jaapanist ja teistest riikidest. Nii mitmekülgne kardinalide valiku otsus peegeldab, et Franciscus soovib jõuda kõigi katoliiklasteni üle maailma, eriti ääremaadele.

Uued kardinalid on:

Tema Pühadus Louis-Raphaël I Sako, Babüloonia patriarh;
Mons. Luis Ladaria, Usudoktriini Kongregatsiooni perfekt;
Mons. Angelo De Donatis, Rooma peavikaar;
Mons. Giovanni Angelo Becciu, Püha Tooli Riigisekretariaadist;
Mons. Konrad Krajewski, Paavstlikust Heategevuslikust Üksusest ;
Mons. Joseph Coutts, Karachi peapiiskop;
Mons. Antonio dos Santos Martos, Leiria-Fátima piiskop;
Mons. Pedro Barreto, Huancayo peapiiskop;
Mons. Desiré Tsarahazana, Toamasina peapiiskop;
Mons. Giuseppe Petrocchi, L’Aquila peapiiskop;
Mons. Tomas Aquinas Manyo Maeda, Osaka peapiiskop.

Kristlaseks saamine on ülalt tulev kingitus

Loe edasi: Kristlaseks saamine on ülalt tulev kingitusÜldaudients Roomas, 18. aprillil 2018
Me jätkame sel ülestõusmisajal ristimise katehheesi. Ristimise tähendus tuleb selgelt esile sakramendi talituses, mistõttu pöörame tähelepanu sellele. Vaadeldes liturgia toiminguid ja sõnu, võime me mõista selle sakramendi armu ja inimese kaasatust, mida peab alati üha uuesti avastama. Me meenutame ristimist pühitsetud veega piserdamises, mis võib toimuda pühapäeviti Missa alguses, ning samuti ristimistõotuste uuendamise ajal paasavigiilial. Ristimistalituses toimuv vallandab vaimse dünaamika, mis läbib kogu ristitute elu. Sellega algab protsess, mis võimaldab elada ühenduses Kristusega Kirikus. Seetõttu paneb kristliku elu allika juurde tagasipöördumine meid paremini mõistma kingitust, mille saime oma ristimispäeval, ja uuendama meie pühendumist vastavalt tänasele eluolukorrale. Uuendada oma pühendumist, mõista paremini ristimise kingitust ja meenutada meie ristimispäeva. Eelmisel pühapäeval palusin ma teha kõigil üks kodune ülesanne: meenutada oma ristimise kuupäeva. Ma tean, et mõned teie seast juba teavad seda, teised mitte; küsigu need, kes ei tea, seda oma vanematelt või ristivanematelt… nad küsigu: „Mis päeval mind ristiti?“ Kuna ristimine on uuestisünd ja justnagu teine sünnipäev. Saite aru? Tehke see kodune ülesanne ära ja küsige: „Mis päeval mind ristiti?

Meid Kristusesse kastes teeb ristimine meist samuti tema Ihu ehk Kiriku liikmed

Loe edasi: Meid Kristusesse kastes teeb ristimine meist samuti tema Ihu ehk Kiriku liikmed

11. aprill 2018 Üldaudients
Tere päevast, kallid vennad ja õed!

Liturgilise paasaaja viiskümmend päeva sobivad hästi mõtisklemiseks kristliku elu üle, mis oma olemuselt on Kristuselt eneselt tulenev elu. Me oleme kristlased vaid nii palju, kuivõrd me laseme Jeesusel Kristusel enda sees elada. Kust alustada selle teadlikkuse lõkkele puhumist, kui mitte põhialusest: sakramendist, mis süütas meis kristliku elu? Ning see on ristimine. Kristuse Paasa koos oma uudsusega tuleb meiega kohtuma läbi ristimise, et meid muuta omaenda kuju järgi: ristitud kuuluvad Jeesusele Kristusele, kes on nende olemasolu Isand. Ristimine on „kogu kristliku elu alus“ (Katoliku Kiriku Katekismus, 1213). See on esimene sakrament, kuivõrd ta on uks, mis võimaldab Issand Kristusel teha meie sees oma eluase ja kasta meid oma müsteeriumisse.

Ilmus apostellik ekshortatsioon Gaudete et Exsultate

Loe edasi: Ilmus apostellik ekshortatsioon Gaudete et ExsultateIssanda kuulutamise suurpühal, 9. aprillil 2018 avaldas paavst Franciscus apostelliku ekshortatsiooni Gaudete et Exsultate (“Olge rõõmsad ja hõisake”). See on kolmas apostellik kiri, mille paavst Franciscus oma pontifikaadi jooksul maailmale läkitab. Varem on avaldatud Evangelii Gaudium (“Evangeeliumi rõõm”) ja Amoris Laetitia (“Armastuse rõõm”).

Apostellik ekshortatsioon Gaudete et Exsultate on pühendatud pühadusele, pühana elamisele ning pühaduse teel käimisele. Paavst Franciscus on püstitanud tagasihoidliku eesmärgi tuua inimesi pühaduse mõistmisele lähemale ning püüab samas uuendada inimeste kutset pühadusele. Apostellik ekshortatsioon ei hõlma pühaduse teoloogiat, mis on suur katoliikliku teoloogia valdkond, vaid see näitab, et pühaduse teel olemine ei ole midagi erilist, vaid on väljakutse ja võimalus igaühele.

Paavst kohtus noortega Sinodi eel Roomas

Loe edasi: Paavst kohtus noortega Sinodi eel RoomasEsmaspäeval, 19. märtril, vastas paavst Franciscus küsimustele, mida esitasid erinevad noored maailma eri paigust. Tegemist oli piiskoppide Sinodi ettevalmistava kohtumisega Roomas. Toome siinjuures viis küsimust, mida noored esitasid Püha Isale

Kuidas saavad noored aidata inimkaubanduse ohvreid?
Paavst Franciscus oli esimesest küsimusest, mis puudutas seksuaalkaubanduse karmi reaalsust, selgelt liigutatud. Ta viitas lugudele, mida ta on inimkaubanduse ohvritest naistelt orjastajate juurest põgenemise ohtude kohta kuulnud. Paavst kirjeldas kõnealust väärkohtlemist, isegi piinamist, tänapäeva orjusena. Ta jätkas, mõistes hukka naiste orjastamise ning kasutas teravat tooni kritiseerimaks ristitud katoliiklasi, kes intiimteenuseid ostavad. „See on inimsusevastane kuritegu,“ ütles ta. Paavst Franciscus kutsus noori üles võitlema naiste väärikuse eest ning lõpetas, paludes halastust kõigile katoliiklastele, kes neis kuritegudes osalevad.