Maarjapais



Paavst tunnistas Alžeeria trapisti munkade märtrisurma

Loe edasi: Paavst tunnistas Alžeeria trapisti munkade märtrisurma Paavst tunnistas seitsme Alžeeria trapisti munkade märtrisurma, kelle hukkasid ekstremistid 1996. aastal. Tegemist on kanoniseerimise juhtumiga, mida on oodatud kogu Kirikus pikka aega. Õndsakskuulutamisprotsessiga alustati 1996. Ametlik postulaator, kogu õndsakskuulutamis protsessile määrati 2013. aastal, mis kiirendas kogu juhtumi käiku. Õndsasksuulutamise ametlik osa kulmineerus  26. jaanuaril 2018 kui Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni perfekt kardinal Angelo Amato kohtus  paavst Franciscusega ja ta palus Püha Isal kaaluda trapisti munkade õndsaks-märtriks kuulutamist. Õndsaks-märtriks kuulutakse inimene (või grupp inimesi), kes on andnud oma elu Kristuse eest. Nad olid surnud usutunnistajatena.  

Paavst reformib paavstlike ülikoole

Loe edasi: Paavst reformib paavstlike ülikoole29. jaanuaril avaldati uus paavst Franciscuse apostellik konstitutsioon Veritatis Gaudium (Tõe rõõm), mis on mõeldud paavstlike ülikoolide ning roomakatoliku koolide uuendusteks, et tänapäeva akadeemiline üksus arvestaks tänaseid kiriklikke vajadusi, kuid samas pakutav haridus oleks Tõe teenistuses.

Uues dokumendis, mis sisult täiendab eelmist apostellikku konstitutsiooni Sapientia Christiana,  avaldati 1979. aastal (Dokumenti on sellest ajast kolm korda muudetud ning lisaks avaldatud veel teisigi normatiivseid tekste nagu Kanoonilise Õiguse Koodeks ja Ida Kirikute Kaanoni Koodeks) sätestatakse täpsemalt akadeemilise paavstliku hariduse andmist ja omandamist. Püha Tool on ka sõlminud mitmeid kõrgharidust ja akadeemiliste kraadide omistamist puudutavaid lepinguid. Uue, muudatusi arvesse võtva apostelliku konstitutsiooni koostamise usaldas Paavst Franciscus Katoliikliku Hariduse Kongregatsioonile. Kongregatsiooni prefekt, kardinal Giuseppe Versaldi ütles pressikonverentsil Veritatis Gaudiumi tutvustades, et Püha Isa on nende tööd tunnustanud oma 2014. aasta 13. veebruari pöördumises: „Kristlikku haridust käsitleva ühisdeklaratsiooni Gravissimum Educationis 50. aastapäev, Ex corde Ecclesiae 25. aastapäev ning Sapientia Christiana täiendamine panevad meid tõsiselt mõtlema paljudele formatiivsetele institutsioonidele üle maailma ning nende rollile olla evangeeliumi tõelise kohalolu kuulutajaks hariduses, teaduses ja kultuuris.“ Veritatis Gaudium on leitav inglisekeelsena siit: VERITATIS GAUDIUM.

Allikas: www.vaticannews.va; foto: erakogu,
31. jaanuar 2018

Iirimaal toimub mai lõpus aborditeemaline referendum

Loe edasi: Iirimaal toimub mai lõpus aborditeemaline referendumIirimaa korraldab mai lõpus rahvahääletuse abordiseaduste liberaliseerimiseks. Iiri Piiskoppide Konverntsist, piiskop Kevin Dolan väljendas sel nädalal kahetsust abordiseaduse rahvahääletuse ettevalmistamise kohta ning saatis koguduse liikmetele oma läkituse, et kui ühiskond aktsepteerib ühe inimolendi õigust teise elu lõpetada, pole õigust elule enam võimalik pidada peamiseks inimõiguseks. Abort on Iirimaal alati ebaseaduslik olnud ning 1983. aastal lisati põhiseadusse kaheksas parandus, mis annab nii sündimata lapsele kui emale võrdse õiguse elule. Ta väljendas muret, et samu argumente, millega praegu aborti õigustatakse, hakatakse kasutama ka väetite vanurite ning raske puudega inimeste elude lõpetamise õigustamiseks. Piiskop märkis, et kui Iirimaa põhiseadusest jäetakse välja kaheksas muudatus, jäävad valitsusele nüüd ja tulevikus täiesti vabad käed kehtestada abort mis tahes viisil nad seda soovivad. Oma läkituses kutsus piiskop Doran üles neid, kes pole otsustanud, kuidas hääletada, palvetama iga päev Püha Vaimu tarkuse anni eest ning laskma end juhtida Jumala Vaimul. Ta palub ka kogu katoliiklaskonnal palvetada selle eest. 

Allikas ja foto: www. vaticannews.va; 31. jaanuar 2018

 

Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale)

Loe edasi: Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale)Paavst Franciscus kutsus traditsioonilises jõulupühade läkituses Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale) rahule Jeruusalemmas ja "vastastikusele usaldusele" Korea poolsaarel ning rõhutas laste kannatusi maailma konfliktides.
Paavst rääkis läkituses "kasvavatest pingetest" iisraellaste ja palestiinlaste vahel ning avaldas lootust, et peale jääb "soov jätkata dialoogi ja leida läbirääkimiste teel lahendus, mis võimaldaks kahe riigi rahulikku kooseksisteerimist".

"Palvetagem, et Korea poolsaarel ületataks vastasseis ning et kogu maailma huvides suureneks vastastikune usaldus," ütles kirikupea.

Täistekst (inglise keeles) - Urbi et Orbi.

Allikas: www.bns.ee, www.vaticannews.it, 25.12.2017

Paavst Franciscus Bangladeshis

Loe edasi: Paavst Franciscus Bangladeshis

Peale Myanmari külastust suundus paavst Franciscus Bangladeshi, kus viibib 2. detsembrini. Bangladesh on 31. riik, mida paavst Franciscus külastab. Bangladeshis on enne Franciscust käinud paavstid Johannes Paulus II (1986) ja Paulus VI (1970).

Reedel, 1. detsembri hommikul Dhakas pühitsetud Pühal Missal andsid 16 noort meest preestrikutsumuse tõotuse. Missa leidis aset Dhaka keslinna Suhrawardy pargis.

 

 

Paavst Franciscus visiidil Myanmaris ja Bangladeshis

Loe edasi: Paavst Franciscus visiidil Myanmaris ja BangladeshisPaavst Franciscus viibib visiidil Myanmaris ja Bangladeshis 26. novembrist 2. detsembrini.

Paavst alustas oma visiiti traditsiooniliselt, külastades Neitsi Maarja basiilikat Roomas ja palvetades Myanmari ja Bangladeshi riigi ning rahva eest. Paavst on öelnud, et see reis saab olema palverännak, mille intentsiooniks on rahu ja rahvuslik leppimine ning ta palvetab selle eest kogu reisi vältel.

Paavst on kohtunud esimesel visiidi päeval Myanmari liidritega, keda Püha Isa kutsus järgima ning austama inimõigusi Myanmari vabariigis. Myanmar on tuntud kui paljude usuliste ühendustega riik. Paavst tõdes, et rahu eelduseks on ka see, et kõiki ühiskonna liikmeid, etnilisi rühmi ja nende identiteeti austatakse.

Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik (Angelus, 26.11.2017)

Loe edasi: Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik (Angelus, 26.11.2017)Liturgilise aasta viimasel pühapäeval tähistame me Kristuse, Kõiksuse Kuninga suurpüha. Tema kuningriik on juhatamise ja teenimise kuningriik, ning samuti kuningriik, mis aegade lõpus esitab end kohtuna. Meie ees on täna Kristus kui kuningas, karjane ja kohtunik, kes näitab Jumala riiki kuulumise tingimusi. Evangeeliumi leheküljel avaneb suurejooneline nägemus. Jeesus pöördub oma jüngrite poole ja ütleb: “Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile” (Mt 25,31). Tegemist on piduliku sissejuhatusega jutustusele ülemaailmsest kohtumõistmisest. Olles elanud maa peal alandlikkuses ja vaesuses, näitab Jeesus end nüüd jumalikus auhiilguses, mis talle kuulubki, ümbritsetuna arvukatest inglitest. Kogu inimkond on tema ette kokku kogutud ja ta rakendab oma võimu neid üksteisest eraldades, nii nagu karjane eraldab lambad sikkudest.

Isiklik vastutus ja ustavus Jumalale (Angelus, 19.11.2017)

Loe edasi: Isiklik vastutus ja ustavus Jumalale (Angelus, 19.11.2017)Tere päevast, kallid vennad ja õed!

Sel liturgilise aasta eelviimasel pühapäeval esitab Evangeelium meile tähendamissõna talentidest (vt. Mt 25,14-30). Enne reisile minekut usaldab üks mees oma sulastele talendid, mis sel ajal omasid suurt rahalise väärtust: viis talenti ühele, kaks teisele, üks kolmandale, igaühele tema võimete kohaselt. Sulane, kes sai viis talenti on ettevõtlik ja paneb need vilja kandma, saades teist viis. Sulane, kes sai kaks talenti, tegutseb nõndasamuti ning hangib teist kaks. Vastukaaluks sulane, kes sai vaid ühe talendi, kaevab maasse augu ja peidab sinna oma isanda raha.

Püha Euharistia ja palveelu

Loe edasi: Püha Euharistia ja palveeluRoomas, Püha Peetruse väljakul toimub igal kolmapäeval paavstlik üldaudients, kus Püha Isa kohtub üle maailma kohale saabunud palveränduritega. Sinna tulevad kümned tuhanded inimesed, et võtta vastu paavst Franciscuse õnnistus ning kuulata tema katehheesi. Igal kolmapäeval käsitleb paavst lähtuvalt nädala evangeeliumi tekstistidest ühte olulist teemat, mis puudutab kogu kirikut ja igat katoliiklast. Kolmapäeval,15.novembril käsitles paavst oma katehheesis Püha Missa ja palveelu teemat. Paavst Franciscus selgitas, kui sügava tähendusega on Püha Euharistia ja kui kaunis on pühendada end palves täielikult Pühale Missale. Meie kõik, kes me osaleme Pühal Missal, peaksime esitama endale küsimuse: “Mis on tõeline palveelu?” ...Kas meie palve on tõesti dialoog, personaalne suhe Jumalaga?

Pühakud on meie vennad ja õed, kes on oma südamesse vastu võtnud Jumala valguse

Loe edasi: Pühakud on meie vennad ja õed, kes on oma südamesse vastu võtnud Jumala valguse Kõigi Pühakute Suurpüha on "meie" püha - mitte seetõttu, et me oleme "head", vaid kuna Jumala pühadus on meie elusid puudutanud. Pühakud ei ole täiuslikud musternäidised, vaid inimesed, keda Jumal on läbinud. Me võime neid võrrelda kirikute vitraažidega, mis lasevad valgusel siseneda erinevates värvitoonides. Pühakud on meie vennad ja õed, kes on oma südamesse vastu võtnud Jumala valguse ja kes on selle edasi andnud maailmale, igaüks omaenda "tonaalsuse" kohaselt. Aga nad kõik olid läbipaistvad, nad kõik võitlesid, et eemaldada patu plekid ja pimeduse, nii et Jumala õrn valgus saaks läbi tulla. See ongi elu eesmärk: anda edasi Jumala valgust ja see on ka meie elu eesmärk.