Maarjapais



Paavst sõidab augustikuus ülemaailmsele perede kohtumisele Iirimaale

Loe edasi: Paavst sõidab augustikuus ülemaailmsele perede kohtumisele IirimaaleVahetult enne Baltimaade külastust, sõidab Püha Isa paavst Franciscus apostellikule välisvisiidile Iirimaale, kus 25.-26. augustini toimub ülemaailmne perede kohtumine (the World Meeting of Families). Kavas on saabumisel tervitada Iirimaa presidenti ja ühiskonnategelasi ning diplomaatilist korpust, millele järgneb kohtumine Pühima Neitsi Maarja katedraali kogunenud inimestega. Plaanitud on ka privaatkohtumine vaestega, et Püha Isa saaks jagada oma toetust puudustkannatavatele inimestele. Õhtupoolikul algab rahvapidu Croke pargis, kus viibib ka paavst Franciscus. Pühapäeval, 26. augustil toimub Püha Missa Phoenixi pargis Dublinis, millele järgneb kohtumine Piiskoppidega dominikaani õdede kloostris. Lähem info ülemaailmsest perede kohtumisest on leitav SIIT. Peale Iirimaad on Püha Isal kavas siseriiklik külastus Sitsiiliat, Palermot, 15. septembril, enne kui ta suundub järgmisele apostellikule külastusele Leetu, Lätti ja Eestisse. 

Paavst Franciscus palub palvetada iga päev tema eest. Hoiame Püha Isa palves, eriti nüüd siin Maarjamaal.

  

Uued kardinalid

Loe edasi: Uued kardinalid29. juunil, Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse päeval, toimub iga-aastane kardinalide ametissenimetamise konsistoorium Vatikanis. Paavst Franciscus nimetab ametisse 14 uut kardinali. Uue kardinalitiitli saavad peapiiskopid Pakistanist, Jaapanist ja teistest riikidest. Nii mitmekülgne kardinalide valiku otsus peegeldab, et Franciscus soovib jõuda kõigi katoliiklasteni üle maailma, eriti ääremaadele.

Uued kardinalid on:

Tema Pühadus Louis-Raphaël I Sako, Babüloonia patriarh;
Mons. Luis Ladaria, Usudoktriini Kongregatsiooni perfekt;
Mons. Angelo De Donatis, Rooma peavikaar;
Mons. Giovanni Angelo Becciu, Püha Tooli Riigisekretariaadist;
Mons. Konrad Krajewski, Paavstlikust Heategevuslikust Üksusest ;
Mons. Joseph Coutts, Karachi peapiiskop;
Mons. Antonio dos Santos Martos, Leiria-Fátima piiskop;
Mons. Pedro Barreto, Huancayo peapiiskop;
Mons. Desiré Tsarahazana, Toamasina peapiiskop;
Mons. Giuseppe Petrocchi, L’Aquila peapiiskop;
Mons. Tomas Aquinas Manyo Maeda, Osaka peapiiskop.

Kristlaseks saamine on ülalt tulev kingitus

Loe edasi: Kristlaseks saamine on ülalt tulev kingitusÜldaudients Roomas, 18. aprillil 2018
Me jätkame sel ülestõusmisajal ristimise katehheesi. Ristimise tähendus tuleb selgelt esile sakramendi talituses, mistõttu pöörame tähelepanu sellele. Vaadeldes liturgia toiminguid ja sõnu, võime me mõista selle sakramendi armu ja inimese kaasatust, mida peab alati üha uuesti avastama. Me meenutame ristimist pühitsetud veega piserdamises, mis võib toimuda pühapäeviti Missa alguses, ning samuti ristimistõotuste uuendamise ajal paasavigiilial. Ristimistalituses toimuv vallandab vaimse dünaamika, mis läbib kogu ristitute elu. Sellega algab protsess, mis võimaldab elada ühenduses Kristusega Kirikus. Seetõttu paneb kristliku elu allika juurde tagasipöördumine meid paremini mõistma kingitust, mille saime oma ristimispäeval, ja uuendama meie pühendumist vastavalt tänasele eluolukorrale. Uuendada oma pühendumist, mõista paremini ristimise kingitust ja meenutada meie ristimispäeva. Eelmisel pühapäeval palusin ma teha kõigil üks kodune ülesanne: meenutada oma ristimise kuupäeva. Ma tean, et mõned teie seast juba teavad seda, teised mitte; küsigu need, kes ei tea, seda oma vanematelt või ristivanematelt… nad küsigu: „Mis päeval mind ristiti?“ Kuna ristimine on uuestisünd ja justnagu teine sünnipäev. Saite aru? Tehke see kodune ülesanne ära ja küsige: „Mis päeval mind ristiti?

Meid Kristusesse kastes teeb ristimine meist samuti tema Ihu ehk Kiriku liikmed

Loe edasi: Meid Kristusesse kastes teeb ristimine meist samuti tema Ihu ehk Kiriku liikmed

11. aprill 2018 Üldaudients
Tere päevast, kallid vennad ja õed!

Liturgilise paasaaja viiskümmend päeva sobivad hästi mõtisklemiseks kristliku elu üle, mis oma olemuselt on Kristuselt eneselt tulenev elu. Me oleme kristlased vaid nii palju, kuivõrd me laseme Jeesusel Kristusel enda sees elada. Kust alustada selle teadlikkuse lõkkele puhumist, kui mitte põhialusest: sakramendist, mis süütas meis kristliku elu? Ning see on ristimine. Kristuse Paasa koos oma uudsusega tuleb meiega kohtuma läbi ristimise, et meid muuta omaenda kuju järgi: ristitud kuuluvad Jeesusele Kristusele, kes on nende olemasolu Isand. Ristimine on „kogu kristliku elu alus“ (Katoliku Kiriku Katekismus, 1213). See on esimene sakrament, kuivõrd ta on uks, mis võimaldab Issand Kristusel teha meie sees oma eluase ja kasta meid oma müsteeriumisse.

Ilmus apostellik ekshortatsioon Gaudete et Exsultate

Loe edasi: Ilmus apostellik ekshortatsioon Gaudete et ExsultateIssanda kuulutamise suurpühal, 9. aprillil 2018 avaldas paavst Franciscus apostelliku ekshortatsiooni Gaudete et Exsultate (“Olge rõõmsad ja hõisake”). See on kolmas apostellik kiri, mille paavst Franciscus oma pontifikaadi jooksul maailmale läkitab. Varem on avaldatud Evangelii Gaudium (“Evangeeliumi rõõm”) ja Amoris Laetitia (“Armastuse rõõm”).

Apostellik ekshortatsioon Gaudete et Exsultate on pühendatud pühadusele, pühana elamisele ning pühaduse teel käimisele. Paavst Franciscus on püstitanud tagasihoidliku eesmärgi tuua inimesi pühaduse mõistmisele lähemale ning püüab samas uuendada inimeste kutset pühadusele. Apostellik ekshortatsioon ei hõlma pühaduse teoloogiat, mis on suur katoliikliku teoloogia valdkond, vaid see näitab, et pühaduse teel olemine ei ole midagi erilist, vaid on väljakutse ja võimalus igaühele.

Paavst kohtus noortega Sinodi eel Roomas

Loe edasi: Paavst kohtus noortega Sinodi eel RoomasEsmaspäeval, 19. märtril, vastas paavst Franciscus küsimustele, mida esitasid erinevad noored maailma eri paigust. Tegemist oli piiskoppide Sinodi ettevalmistava kohtumisega Roomas. Toome siinjuures viis küsimust, mida noored esitasid Püha Isale

Kuidas saavad noored aidata inimkaubanduse ohvreid?
Paavst Franciscus oli esimesest küsimusest, mis puudutas seksuaalkaubanduse karmi reaalsust, selgelt liigutatud. Ta viitas lugudele, mida ta on inimkaubanduse ohvritest naistelt orjastajate juurest põgenemise ohtude kohta kuulnud. Paavst kirjeldas kõnealust väärkohtlemist, isegi piinamist, tänapäeva orjusena. Ta jätkas, mõistes hukka naiste orjastamise ning kasutas teravat tooni kritiseerimaks ristitud katoliiklasi, kes intiimteenuseid ostavad. „See on inimsusevastane kuritegu,“ ütles ta. Paavst Franciscus kutsus noori üles võitlema naiste väärikuse eest ning lõpetas, paludes halastust kõigile katoliiklastele, kes neis kuritegudes osalevad.

Kuid sinu käes on andeksand

Loe edasi: Kuid sinu käes on andeksandReedel, 9. märtsil avab paavst Franciscus Püha Peetruse kirikus Roomas Halastuse aastal alguse saanud algatuse “24 tundi Jumalale”, mis hõlmab 24-tunnist palvust ning meeleparandusliturgiat. 2016.aastal leidis paavsti algatus aset ka Peeter-Pauli kirikus. 

“Innustan Kiriku liikmeid käima paastuaja teed innuga ning saama tuge annetamisest, paastumisest ja palvetest. Kui mõnikord kipubki halastuse tuli meie südametes kustuma, siis teadke, et Jumala südames see nii ei ole! Tema annab meile pidevalt võimaluse uuesti armastama hakata,” ütles Püha Isa paavst Franciscus oma 2018.aasta paastuaja läkituses. Selle algatuse eesmärk on, et paljud usklikud jõuaksid meeleparandussakramendini ning võtaksid aega palveks ja Jumala armu kohaloluks nende südametes. Paavst on palunud, et see algatus oleks läbi viidud kõigis piiskopkondades maailmas. Kui ei ole võimalus ühiselt kogu kogudusega järgida antud algatust, on igal katoliiklasel võimalus isiklikult pöörduda ja avada süda Jumala armule ning minna pihile ja võtta rohkem aega palveks.

Paavst tunnistas Alžeeria trapisti munkade märtrisurma

Loe edasi: Paavst tunnistas Alžeeria trapisti munkade märtrisurma Paavst tunnistas seitsme Alžeeria trapisti munkade märtrisurma, kelle hukkasid ekstremistid 1996. aastal. Tegemist on kanoniseerimise juhtumiga, mida on oodatud kogu Kirikus pikka aega. Õndsakskuulutamisprotsessiga alustati 1996. Ametlik postulaator, kogu õndsakskuulutamis protsessile määrati 2013. aastal, mis kiirendas kogu juhtumi käiku. Õndsasksuulutamise ametlik osa kulmineerus  26. jaanuaril 2018 kui Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni perfekt kardinal Angelo Amato kohtus  paavst Franciscusega ja ta palus Püha Isal kaaluda trapisti munkade õndsaks-märtriks kuulutamist. Õndsaks-märtriks kuulutakse inimene (või grupp inimesi), kes on andnud oma elu Kristuse eest. Nad olid surnud usutunnistajatena.  

Paavst reformib paavstlike ülikoole

Loe edasi: Paavst reformib paavstlike ülikoole29. jaanuaril avaldati uus paavst Franciscuse apostellik konstitutsioon Veritatis Gaudium (Tõe rõõm), mis on mõeldud paavstlike ülikoolide ning roomakatoliku koolide uuendusteks, et tänapäeva akadeemiline üksus arvestaks tänaseid kiriklikke vajadusi, kuid samas pakutav haridus oleks Tõe teenistuses.

Uues dokumendis, mis sisult täiendab eelmist apostellikku konstitutsiooni Sapientia Christiana,  avaldati 1979. aastal (Dokumenti on sellest ajast kolm korda muudetud ning lisaks avaldatud veel teisigi normatiivseid tekste nagu Kanoonilise Õiguse Koodeks ja Ida Kirikute Kaanoni Koodeks) sätestatakse täpsemalt akadeemilise paavstliku hariduse andmist ja omandamist. Püha Tool on ka sõlminud mitmeid kõrgharidust ja akadeemiliste kraadide omistamist puudutavaid lepinguid. Uue, muudatusi arvesse võtva apostelliku konstitutsiooni koostamise usaldas Paavst Franciscus Katoliikliku Hariduse Kongregatsioonile. Kongregatsiooni prefekt, kardinal Giuseppe Versaldi ütles pressikonverentsil Veritatis Gaudiumi tutvustades, et Püha Isa on nende tööd tunnustanud oma 2014. aasta 13. veebruari pöördumises: „Kristlikku haridust käsitleva ühisdeklaratsiooni Gravissimum Educationis 50. aastapäev, Ex corde Ecclesiae 25. aastapäev ning Sapientia Christiana täiendamine panevad meid tõsiselt mõtlema paljudele formatiivsetele institutsioonidele üle maailma ning nende rollile olla evangeeliumi tõelise kohalolu kuulutajaks hariduses, teaduses ja kultuuris.“ Veritatis Gaudium on leitav inglisekeelsena siit: VERITATIS GAUDIUM.

Allikas: www.vaticannews.va; foto: erakogu,
31. jaanuar 2018

Iirimaal toimub mai lõpus aborditeemaline referendum

Loe edasi: Iirimaal toimub mai lõpus aborditeemaline referendumIirimaa korraldab mai lõpus rahvahääletuse abordiseaduste liberaliseerimiseks. Iiri Piiskoppide Konverntsist, piiskop Kevin Dolan väljendas sel nädalal kahetsust abordiseaduse rahvahääletuse ettevalmistamise kohta ning saatis koguduse liikmetele oma läkituse, et kui ühiskond aktsepteerib ühe inimolendi õigust teise elu lõpetada, pole õigust elule enam võimalik pidada peamiseks inimõiguseks. Abort on Iirimaal alati ebaseaduslik olnud ning 1983. aastal lisati põhiseadusse kaheksas parandus, mis annab nii sündimata lapsele kui emale võrdse õiguse elule. Ta väljendas muret, et samu argumente, millega praegu aborti õigustatakse, hakatakse kasutama ka väetite vanurite ning raske puudega inimeste elude lõpetamise õigustamiseks. Piiskop märkis, et kui Iirimaa põhiseadusest jäetakse välja kaheksas muudatus, jäävad valitsusele nüüd ja tulevikus täiesti vabad käed kehtestada abort mis tahes viisil nad seda soovivad. Oma läkituses kutsus piiskop Doran üles neid, kes pole otsustanud, kuidas hääletada, palvetama iga päev Püha Vaimu tarkuse anni eest ning laskma end juhtida Jumala Vaimul. Ta palub ka kogu katoliiklaskonnal palvetada selle eest. 

Allikas ja foto: www. vaticannews.va; 31. jaanuar 2018