Maarjapais



Märter, peapiiskop Teofiliuse kuulutatakse õndsaks Leedus

Loe edasi: Märter, peapiiskop Teofiliuse kuulutatakse õndsaks LeedusPühapäeval, 25. juunil arvatakse õndsate hulka Leedu peapiiskop Teofilius Matulionis.

Teofilius Matulionis sündis 22. juuni 1873 väikeses Anykščiaisi külas Leedumaal. Tema vanemad olid talupidajad. Varakult alustas ta leedu ja poola keele õppimist ning 1887. aastal asus õppima Daugpilisi Gümnaasiumisse. Peale viit gümnaasiumiaastat astus noor Teofilius Peterburgi preestriseminari ning 1900. aastal pühitseti ta preestriks. Preestriseminari õpingud kestsid üheksa pikka aastat, kuna noor Teofilius soovis olla absoluutselt kindel oma kutsusmuses. Edasi tegutses ta hingehoiutööl kuni aastani 1923, mil ta Peterburis arreteeriti. Selline asjade käik oli tingitud katoliku kiriku vastu suunatud repressioonidest, mis algasid Venemaal juba 1917.a.

Paavst Franciscus: perekond on Euroopa suurim aare

Loe edasi: Paavst Franciscus: perekond on Euroopa suurim aareNeljapäeval, 1. juunil võttis paavst Franciscus audientsil vastu Katoliku Perekondade Assotsiatsiooni Euroopa Föderatsiooni (FAFCE) liikmed. Assotsatsiooni kohtumine paavstiga leidis aset seoses 20 aasta täitumisega selle asutamisest. FAFCE tegutseb 14 Euroopa riigis ning omab osaleja staatust Euroopa Nõukogus. Paavst Franciscus ütles, et perekond on Euroopa suurim aare. Ta jätkas öeldes, et perekonnad teenivad ühiskonda ning sisaldab vastastikuse pühendumist ja avatust elule.”

Paavst Franciscus: Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi

Loe edasi: Paavst Franciscus: Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha Vaimu läbi/Paavst Franciscuse katehhees Nelipüha eel/

Kallid vennad ja õed!
Nelipüha eel peame rääkima seosest, mis on kristliku lootuse ja Püha Vaimu vahel. Vaim on tuul, mis lükkab meid edasi, mis hoiab meid teerajal, mis paneb meid end tundma kui palverändurid ja võõrad ning ei lase meil end sisse seada ja saada "paikseks" rahvaks.

Kiri heebrealastele võrdleb lootust ankruga (6,18-19); ning sellele pildile võime lisada purje. Kui ankur annab paadile kindlustunde ja "ankurdab" mere lainetuses, siis puri paneb paadi liikuma, et vete peal edasi liikuda. Lootus on tõepoolest nagu puri, ta kogub endasse Püha Vaimu tuule ja muudab selle liikumapanevaks jõuks, mis vastavalt olukorrale lükkab paati kas avamerele või kalda poole.

Paavst kohtus Donald Trumpiga

Loe edasi: Paavst kohtus Donald TrumpigaPaavst Franciscus  kohtus kolmapäeva, 24. mai hommikul USA Presidendi Donald Trumpiga. Eraaudients apostellikus palees kestis umbes 20 minutit.
Vatikan on Trumpi esimese välisvisiidi kolmas peatuspaik pärast Saudi Araabiat ning Iisraeli ja Palestiina alasid. Trumpi saatsid kohtumisel abikaasa Melanie ning tütar. Trump kohtus ka Püha Tooli riigisekretär kardinal Paroliniga ning välissuhete eest vastutava peapiiskop Gallagheriga. Peale kohtumist külastas Trump Sixtuse kabelit ja Püha Peetruse basiilikat.

Foto: Vatikani Televisioon
24. mai 2017

Paavst nimetas viis uut kardinali

Loe edasi: Paavst nimetas viis uut kardinali

Paavst Franciscus teavitas pühapäeval, 21. mail viis uut kardinali, kes 28. juunil Roomas aset leidval Konsistooriumil nimetatakse ametisse.
Uued kardinalid on:
1. Piiskop Anders Arborelius OCD, Stockholmi piiskop, Rootsist;
2. Peapiiskop Jean Zerbo Bamako, Malilt;
3. Peapiiskop Juan José Omella Barcelonast, Hispaaniast;
4. Peapiiskop Louis-Marie Ling Mangkhanekhoun, Paksé, Laosest;
5. Piiskop Gregorio Rosa Chávez, San Salvador, El Salvadorist.

Kardinal on katoliku kiriku hierarhias paavstist 1 aste allpool asuv ametikoht. Kardinalid nimetab ametisse paavst ja kardinaliks jäädakse kogu eluks. Kardinalid moodustavad kardinalide kolleegiumi, mis osaleb kiriku juhtimises. 

Allikas: Vatikani Raadio, Foto: Katolinen.net (Arborelius).
21. mai 2017

Püha Isa apostellik reis Fatimasse

Loe edasi: Püha Isa apostellik reis Fatimasse«Koos Maarjaga - palverändur rahus ja lootuses», see oli paavst Franciscuse apostelliku reisi moto Fatimasse, Portugali, mis toimus 12.-13. maini 2017, et  tähistada Fatima Jumalaema ilmumise 100 aastapäeva.  Tagasilennul Fatimast Rooma ütles paavst Franciscus ajakirjanikele, et see oli isiklikut tema jaoks väga vaimne reis. Ta tänab Jumalaema, et see ilus reis sai teoks ning kaks väikest karjuslast, Fatima Maarja ilmumise tunnistajad, Jacinta ja Francesco Marto said arvatud pühakute hulka.

Paavsti välisvisiit Egiptusesse 28.-29.04

Loe edasi: Paavsti välisvisiit Egiptusesse 28.-29.04Paavst Franciscus sõitis reedel, 28. aprillil 2-päevasele visiidile Egiptusesse. Apostelliku välisvisiidi ajal paavst pühitses Missat, osales kõnega rahukonverentsil, kohtus vaimulikkonnaga, julgustas väikest kristliku kogukonda Egiptuses. Reisi eesmärk oli edendada ning süvendada religioonidevahelistest dialoogi ja seda peamiselt moslemite seas. Üks visiidi tipphetki oli kohtumine Kopti õigeusu patriarhi Tawadros II-ga ja koos palvetati möödunud Palmipuudepühal hukkunud märtrite eest. 

Maikuus sõidab paavst Franciscus Fatimasse, et tähistada Neitsi Maarja ilmumise 100- aastapäeva ja kuulutada kaks Fatima tunnistajat - Jacinta ja Francesco pühaks.

Allikas: Vatikani Raadio
30. aprill 2017

Paavst Franciscus mälestas palvusega XX ja XXI sajandi märtreid

Loe edasi: Paavst Franciscus mälestas palvusega XX ja XXI sajandi märtreid

Paavst Franciscus mälestas laupäeval, 22. aprillil  XX ja XXI sajandi märtreid Rooma Püha Bartolomeo kirikus.

Tema Pühaduse paavst Franciscuse kõne palvusel Rooma Püha Bartolomeo kirikus.
Me oleme tulnud palverännakule siia Püha Bartolomeo kirikusse Tiberi saarel, et palvetada kõigi märtrite eest, sest vanade ajalooliste märtikannatuste mälestusega on ühendatud tänaste uute märtrite julm surm – paljud kristlastest märtrid, kelle on tapnud eelmise sajandi ideoloogiad; ja tänased märtrid, kes on tapetud, sest nad olid Jeesuse jüngrid. See meenutus varajaste ja viimaste märtrite tunnistusest kinnitab teadlikust, et Kirik on Kirik kui ta on märtrite Kirik. Märtrid on need kes, nii nagu on kirjutatud Ilmutusraamatus: «Need on need, kes tulevad suurest viletsusest ning on pesnud oma rüüd ja teinud need valgeks Talle veres» (7:13).

URBI ET ORBI 2017

Loe edasi: URBI ET ORBI 2017Ülestõusmispühade läkituses "Urbi et orbi" ("Linnale ja maailmale") palvetas paavst Franciscus nende eest, kes kannatavad sõja, näljahäda ja poliitiliste rahutuste tõttu, pöörates erilist tähelepanu Süüriale, aga mainides ka Ukrainat ja konfliktitsoone Aafrikas. Ta avaldas lootust, et Jeesuse enda kannatused toetavad jõupingutusi, mida teevad need, kes on aktiivselt pühendunud Süüria tsiviilelanikkona kannatuste leevendamisele. Paavst palvetas rahu eest kogu Lähis-Idas, alates Pühast Maast ja lõpetades Iraagi ja Jeemeniga.Ta võttis sõna ka vaenutegevuse ja näljahäda vastu Aafrikas, eelkõige Lõuna-Sudaanis, Sudaanis, Somaalias ja Komgo Demokraatlikus Vabariigis.

Rouenis alustati isa Hameli õndsakskuulutamise protsessiga

Loe edasi: Rouenis alustati isa Hameli õndsakskuulutamise protsessigaRoueni peapiiskop Dominique Lebrun teatas kriisamimissal neljapäeval 13. aprillil Roueni katedraalis, et isa Hameli õndsakskuulutamise protsess on avatud Roueni piiskopkonnas.

26. juuli 2016 hommikul kaks meest tungisid Saint-Étienne-du Rouvray kirikusse Roueni lähedal ning Missa ajal tapsid kogudusepreestri isa Jacques Hameli.

See on õndsakskuulutamise esimene etapp piiskopkonnas, millele järgneb Rooma faas ehk ametlik töö Pühakute Kongregatsiooni juures Vatikanis. Õndsakskuulutamise protsess kestab ligikaudu 5 aastat.

Peale õndsakskuulutamist toimub järgmine faas - pühakuks-märtriks kuulutamine, milleks võib kuluda veel paar aastat.

 

Allikas: ajaleht La Croix, 13. aprill 2016