Maarjapais



Meid Kristusesse kastes teeb ristimine meist samuti tema Ihu ehk Kiriku liikmed

Loe edasi: Meid Kristusesse kastes teeb ristimine meist samuti tema Ihu ehk Kiriku liikmed

11. aprill 2018 Üldaudients
Tere päevast, kallid vennad ja õed!

Liturgilise paasaaja viiskümmend päeva sobivad hästi mõtisklemiseks kristliku elu üle, mis oma olemuselt on Kristuselt eneselt tulenev elu. Me oleme kristlased vaid nii palju, kuivõrd me laseme Jeesusel Kristusel enda sees elada. Kust alustada selle teadlikkuse lõkkele puhumist, kui mitte põhialusest: sakramendist, mis süütas meis kristliku elu? Ning see on ristimine. Kristuse Paasa koos oma uudsusega tuleb meiega kohtuma läbi ristimise, et meid muuta omaenda kuju järgi: ristitud kuuluvad Jeesusele Kristusele, kes on nende olemasolu Isand. Ristimine on „kogu kristliku elu alus“ (Katoliku Kiriku Katekismus, 1213). See on esimene sakrament, kuivõrd ta on uks, mis võimaldab Issand Kristusel teha meie sees oma eluase ja kasta meid oma müsteeriumisse.

Paavst kohtus noortega Sinodi eel Roomas

Loe edasi: Paavst kohtus noortega Sinodi eel RoomasEsmaspäeval, 19. märtril, vastas paavst Franciscus küsimustele, mida esitasid erinevad noored maailma eri paigust. Tegemist oli piiskoppide Sinodi ettevalmistava kohtumisega Roomas. Toome siinjuures viis küsimust, mida noored esitasid Püha Isale

Kuidas saavad noored aidata inimkaubanduse ohvreid?
Paavst Franciscus oli esimesest küsimusest, mis puudutas seksuaalkaubanduse karmi reaalsust, selgelt liigutatud. Ta viitas lugudele, mida ta on inimkaubanduse ohvritest naistelt orjastajate juurest põgenemise ohtude kohta kuulnud. Paavst kirjeldas kõnealust väärkohtlemist, isegi piinamist, tänapäeva orjusena. Ta jätkas, mõistes hukka naiste orjastamise ning kasutas teravat tooni kritiseerimaks ristitud katoliiklasi, kes intiimteenuseid ostavad. „See on inimsusevastane kuritegu,“ ütles ta. Paavst Franciscus kutsus noori üles võitlema naiste väärikuse eest ning lõpetas, paludes halastust kõigile katoliiklastele, kes neis kuritegudes osalevad.

Kuid sinu käes on andeksand

Loe edasi: Kuid sinu käes on andeksandReedel, 9. märtsil avab paavst Franciscus Püha Peetruse kirikus Roomas Halastuse aastal alguse saanud algatuse “24 tundi Jumalale”, mis hõlmab 24-tunnist palvust ning meeleparandusliturgiat. 2016.aastal leidis paavsti algatus aset ka Peeter-Pauli kirikus. 

“Innustan Kiriku liikmeid käima paastuaja teed innuga ning saama tuge annetamisest, paastumisest ja palvetest. Kui mõnikord kipubki halastuse tuli meie südametes kustuma, siis teadke, et Jumala südames see nii ei ole! Tema annab meile pidevalt võimaluse uuesti armastama hakata,” ütles Püha Isa paavst Franciscus oma 2018.aasta paastuaja läkituses. Selle algatuse eesmärk on, et paljud usklikud jõuaksid meeleparandussakramendini ning võtaksid aega palveks ja Jumala armu kohaloluks nende südametes. Paavst on palunud, et see algatus oleks läbi viidud kõigis piiskopkondades maailmas. Kui ei ole võimalus ühiselt kogu kogudusega järgida antud algatust, on igal katoliiklasel võimalus isiklikult pöörduda ja avada süda Jumala armule ning minna pihile ja võtta rohkem aega palveks.

Paavst tunnistas Alžeeria trapisti munkade märtrisurma

Loe edasi: Paavst tunnistas Alžeeria trapisti munkade märtrisurma Paavst tunnistas seitsme Alžeeria trapisti munkade märtrisurma, kelle hukkasid ekstremistid 1996. aastal. Tegemist on kanoniseerimise juhtumiga, mida on oodatud kogu Kirikus pikka aega. Õndsakskuulutamisprotsessiga alustati 1996. Ametlik postulaator, kogu õndsakskuulutamis protsessile määrati 2013. aastal, mis kiirendas kogu juhtumi käiku. Õndsasksuulutamise ametlik osa kulmineerus  26. jaanuaril 2018 kui Pühakukskuulutamise Kongregatsiooni perfekt kardinal Angelo Amato kohtus  paavst Franciscusega ja ta palus Püha Isal kaaluda trapisti munkade õndsaks-märtriks kuulutamist. Õndsaks-märtriks kuulutakse inimene (või grupp inimesi), kes on andnud oma elu Kristuse eest. Nad olid surnud usutunnistajatena.  

Paavst reformib paavstlike ülikoole

Loe edasi: Paavst reformib paavstlike ülikoole29. jaanuaril avaldati uus paavst Franciscuse apostellik konstitutsioon Veritatis Gaudium (Tõe rõõm), mis on mõeldud paavstlike ülikoolide ning roomakatoliku koolide uuendusteks, et tänapäeva akadeemiline üksus arvestaks tänaseid kiriklikke vajadusi, kuid samas pakutav haridus oleks Tõe teenistuses.

Uues dokumendis, mis sisult täiendab eelmist apostellikku konstitutsiooni Sapientia Christiana,  avaldati 1979. aastal (Dokumenti on sellest ajast kolm korda muudetud ning lisaks avaldatud veel teisigi normatiivseid tekste nagu Kanoonilise Õiguse Koodeks ja Ida Kirikute Kaanoni Koodeks) sätestatakse täpsemalt akadeemilise paavstliku hariduse andmist ja omandamist. Püha Tool on ka sõlminud mitmeid kõrgharidust ja akadeemiliste kraadide omistamist puudutavaid lepinguid. Uue, muudatusi arvesse võtva apostelliku konstitutsiooni koostamise usaldas Paavst Franciscus Katoliikliku Hariduse Kongregatsioonile. Kongregatsiooni prefekt, kardinal Giuseppe Versaldi ütles pressikonverentsil Veritatis Gaudiumi tutvustades, et Püha Isa on nende tööd tunnustanud oma 2014. aasta 13. veebruari pöördumises: „Kristlikku haridust käsitleva ühisdeklaratsiooni Gravissimum Educationis 50. aastapäev, Ex corde Ecclesiae 25. aastapäev ning Sapientia Christiana täiendamine panevad meid tõsiselt mõtlema paljudele formatiivsetele institutsioonidele üle maailma ning nende rollile olla evangeeliumi tõelise kohalolu kuulutajaks hariduses, teaduses ja kultuuris.“ Veritatis Gaudium on leitav inglisekeelsena siit: VERITATIS GAUDIUM.

Allikas: www.vaticannews.va; foto: erakogu,
31. jaanuar 2018

Iirimaal toimub mai lõpus aborditeemaline referendum

Loe edasi: Iirimaal toimub mai lõpus aborditeemaline referendumIirimaa korraldab mai lõpus rahvahääletuse abordiseaduste liberaliseerimiseks. Iiri Piiskoppide Konverntsist, piiskop Kevin Dolan väljendas sel nädalal kahetsust abordiseaduse rahvahääletuse ettevalmistamise kohta ning saatis koguduse liikmetele oma läkituse, et kui ühiskond aktsepteerib ühe inimolendi õigust teise elu lõpetada, pole õigust elule enam võimalik pidada peamiseks inimõiguseks. Abort on Iirimaal alati ebaseaduslik olnud ning 1983. aastal lisati põhiseadusse kaheksas parandus, mis annab nii sündimata lapsele kui emale võrdse õiguse elule. Ta väljendas muret, et samu argumente, millega praegu aborti õigustatakse, hakatakse kasutama ka väetite vanurite ning raske puudega inimeste elude lõpetamise õigustamiseks. Piiskop märkis, et kui Iirimaa põhiseadusest jäetakse välja kaheksas muudatus, jäävad valitsusele nüüd ja tulevikus täiesti vabad käed kehtestada abort mis tahes viisil nad seda soovivad. Oma läkituses kutsus piiskop Doran üles neid, kes pole otsustanud, kuidas hääletada, palvetama iga päev Püha Vaimu tarkuse anni eest ning laskma end juhtida Jumala Vaimul. Ta palub ka kogu katoliiklaskonnal palvetada selle eest. 

Allikas ja foto: www. vaticannews.va; 31. jaanuar 2018

 

Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale)

Loe edasi: Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale)Paavst Franciscus kutsus traditsioonilises jõulupühade läkituses Urbi et Orbi (Linnale ja maailmale) rahule Jeruusalemmas ja "vastastikusele usaldusele" Korea poolsaarel ning rõhutas laste kannatusi maailma konfliktides.
Paavst rääkis läkituses "kasvavatest pingetest" iisraellaste ja palestiinlaste vahel ning avaldas lootust, et peale jääb "soov jätkata dialoogi ja leida läbirääkimiste teel lahendus, mis võimaldaks kahe riigi rahulikku kooseksisteerimist".

"Palvetagem, et Korea poolsaarel ületataks vastasseis ning et kogu maailma huvides suureneks vastastikune usaldus," ütles kirikupea.

Täistekst (inglise keeles) - Urbi et Orbi.

Allikas: www.bns.ee, www.vaticannews.it, 25.12.2017

Paavst Franciscus Bangladeshis

Loe edasi: Paavst Franciscus Bangladeshis

Peale Myanmari külastust suundus paavst Franciscus Bangladeshi, kus viibib 2. detsembrini. Bangladesh on 31. riik, mida paavst Franciscus külastab. Bangladeshis on enne Franciscust käinud paavstid Johannes Paulus II (1986) ja Paulus VI (1970).

Reedel, 1. detsembri hommikul Dhakas pühitsetud Pühal Missal andsid 16 noort meest preestrikutsumuse tõotuse. Missa leidis aset Dhaka keslinna Suhrawardy pargis.

 

 

Paavst Franciscus visiidil Myanmaris ja Bangladeshis

Loe edasi: Paavst Franciscus visiidil Myanmaris ja BangladeshisPaavst Franciscus viibib visiidil Myanmaris ja Bangladeshis 26. novembrist 2. detsembrini.

Paavst alustas oma visiiti traditsiooniliselt, külastades Neitsi Maarja basiilikat Roomas ja palvetades Myanmari ja Bangladeshi riigi ning rahva eest. Paavst on öelnud, et see reis saab olema palverännak, mille intentsiooniks on rahu ja rahvuslik leppimine ning ta palvetab selle eest kogu reisi vältel.

Paavst on kohtunud esimesel visiidi päeval Myanmari liidritega, keda Püha Isa kutsus järgima ning austama inimõigusi Myanmari vabariigis. Myanmar on tuntud kui paljude usuliste ühendustega riik. Paavst tõdes, et rahu eelduseks on ka see, et kõiki ühiskonna liikmeid, etnilisi rühmi ja nende identiteeti austatakse.

Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik (Angelus, 26.11.2017)

Loe edasi: Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik (Angelus, 26.11.2017)Liturgilise aasta viimasel pühapäeval tähistame me Kristuse, Kõiksuse Kuninga suurpüha. Tema kuningriik on juhatamise ja teenimise kuningriik, ning samuti kuningriik, mis aegade lõpus esitab end kohtuna. Meie ees on täna Kristus kui kuningas, karjane ja kohtunik, kes näitab Jumala riiki kuulumise tingimusi. Evangeeliumi leheküljel avaneb suurejooneline nägemus. Jeesus pöördub oma jüngrite poole ja ütleb: “Aga kui Inimese Poeg tuleb oma kirkuses ja kõik inglid temaga, siis ta istub oma kirkuse troonile” (Mt 25,31). Tegemist on piduliku sissejuhatusega jutustusele ülemaailmsest kohtumõistmisest. Olles elanud maa peal alandlikkuses ja vaesuses, näitab Jeesus end nüüd jumalikus auhiilguses, mis talle kuulubki, ümbritsetuna arvukatest inglitest. Kogu inimkond on tema ette kokku kogutud ja ta rakendab oma võimu neid üksteisest eraldades, nii nagu karjane eraldab lambad sikkudest.