Katoliku Kirik Eestis



Isa Edgaras Versockise esimene Missa ja piiskopi jutlus

missaPiiskop Philippe Jourdan pühitses Edgaras Versockise preestriks 5. septembril Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse katedraalis. Isa Edgaras pühitses oma esimese Missa pühapäeval, 6. septembril ja soovib kõiki Eestimaa katoliiklasi tänada palvete eest, mida teie olete kostnud Jumalale.
Isa Edgaras Versockise preestriks pühitsemine:
(fotod: Olev Mihkelmaa) - GALERII 1
(fotod: Indrek Petersoo) - GALERII 2
Isa Edgaras Versockise esimene Missa (fotod: Indrek Petersoo) - GALERII

Preestriks pühitsemise Püha Missa video on järelvaadatav SIIT.

(Piiskopi jutlus)
Armsad vennad ja õed,

Mul on täna väga hea meel, et meil on uus preester, leedukas isa Edgaras.

Need, kes on olnud kiriku liikmeks kaua aega, mäletavad võib-olla, kuidas eriti just nõukogude ajal Leedu katoliku kirik toetas palju Eesti katoliku kirikut, aidates sel kasvada eriti just hingelisel tasandil. Paljud katoliiklased kindlasti mäletavad seda aega, kui vaimulik, isa Stanislaus, üks frantsiskaani preester Leedust, korraldas Eesti katoliiklastele rekollektsioone. Võib öelda, et sel ajal toimus väga tihe koostöö ja koos kasvamine. Sel ajal, mis oli kindlasti meie jaoks raske, mis oli sageli, tagakiusamise aeg. Ja võib öelda, et see ühtsus, mida meist nii paljud kogesid, on taas meie seas. On tore, et just täna tunneme erilisel viisil seda ühtsust Leeduga, mitte et isa Edgaras oleks Leedu katoliku kiriku saadetud. Isa Edgaras on leedukas, kuid ta on algusest peale olnud Eesti katoliku kiriku seminarist, diakon ja nüüd preester.

Kuid tõesti, ta on Leedus sündinud ja üles kasvanud, avastanud seal Kiriku ja Kristuse, ent nüüd pühendab ta oma elu mitte Leedule, vaid Eesti kirikule. Ja selle eest oleme me kõik väga tänulikud. Oleme väga tänulikud tema perekonnale, tema emale.

Isa Edgarase nimi ei ole Leedus väga levinud eesnimi, kuid mõningatel inimestel siiski see nimi on. Ka Eestis on mõned Edgarid, kuid meil on siiski meie isa Edgaras. Edgarase nimi on tuleb püha Edgaraselt, kes oli Inglismaa kuningas 9. sajandil. Püha Edgar, kelle hüüdnimi oli muuhulgas „Rahutegija“. Ja just preestrile tulevad sellised iseloomuomadused kõvasti kasuks. Preester on keegi, kes toob rahu – Kristuse rahu. Seda eriti just pihisakramendis, kus ta lepitab inimesi Jumalaga. Seega Edgaras tähendab “rahu tegijat”. Meie isa Edgarasel on kõik omadused olla rahu tegija. See on see tegelikult täpselt see, mida iga katoliiklane otsib – katoliiklane on rahu otsija.

See on samuti preestri puhul oluline omadus, et ta annaks rahu inimestele. See on tema ülesanne ja teenimine ning oma käitumisega Kristuse rahu edasi andjaks olemine. Olgu meie isa Edgaras alati rahutegija; olgu ta rahutegija sakramentide kaudu, olgu ta rahutegija koguduse töö kaudu, et kogu tema olemus oleks just selline, mis annab rahu teistele, sest õndsad on rahutegijad, nagu ütles meile juba Jeesus Kristus ja kui sinu pühak on rahutegija, siis ole sinagi rahutegija oma inimeste seas!

Teine asi, mida tänane Evangeelium meile ütleb, on need Jeesuse sõnad, mis väga hästi kirjeldavad seda, mida vaimulikuseisuse sakrament annab: “Tõesti, ma ütlen teile, mis te iganes kinni seote maa peal, on seotud ka taevas, ja mis te iganes lahti päästate maa peal, on lahti päästetud ka taevas.” Seetõttu kui preester jagab meile sakramente, siis selle puhul on nii, et mis on lahti päästetud maa peal, on lahti päästetud ka taevas. See ongi pihisakrament.

Preestrid ei ole kirikus tähtsad mingisuguste eriliste omaduste pärast, vaid preester on kirikus tähtis just selle Kristuse lause pärast. Preester võib elada püha ja pühendunud elu, olla veidi sissepoole vaataja, kuid suurim omadus on olla lepitaja maa ja taeva vahel - võtta vastu pihti. Seetõttu on need sõnad olulised ja saadavad preestereid erilisel viisil. Ja need sõnad on isa Edgarasele tähtsaks omaduseks.
Kui isa Edgaras annab pihisakramendis patud andeks Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel, siis need on samuti andeks antud taevas. Sest kui see pühitsus, mille Kristus andis, jõuab meieni apostlite kaudu või isa Edgarase kaudu, siis seal on reaalselt kohal Kristus kogu oma jumalikkusega, kogu oma inimsusega.

Preester peab preestriks saamiseks pikalt ette valmistuma, ta õpib teoloogiat ja filosoofiat ning kanoonilist õigust, ja see on loogiline. See ettevalmistus on oluline, see on vajalik selleks, et nii nagu on öeldud Evangeeliumis, veini ei valata vanadesse lähkritesse. On vajalik, et valmistutakse ette aastaid. Ei piisa ainult, et oleks hea tahtmine preestriks saada, aga ettevalmistus on vajalik. Preester peab oskama usklike küsimustele vastata.

Ja kes Edgarast tunnevad, teavad kindlasti tema rõõmsat iseloomu. Ta on alati rõõmus. Isa Edgaras on rõõmus inimene, kes annab rõõmu ja selles rõõmus peame järgnema Kristusele. Elus on vahest sellised asjad nagu haigused, probleemid ja kui inimene on usus, siis ta on rõõmus, isegi kui see ei paista välja. Siin Eestis inimesed on sellise loomusega, et alati ei väljendu rõõmus meel koheselt, kuid kindlasti on rõõmus olemine vajalik.

Ja lõpetuseks soovin anda teada, et ma andsin piiskopina isa Edgarasele need volitused, mis lubavad tal pihti vastu võtta. Volitused, mis annavad vastutuse meid pihil patust vabastada, on vajalik piiskopi volitus, sest Kristus andis apostlitele selle meelevalla, et saaksime preestri läbi oma patud andeks. Isa Edgaras saab nüüd pihti vastu võtta. Seetõttu, tulge ja ärge kartke pihile tulla, sest selle kaudu me läheneme Kristusele.

Ja usaldagem uus preester Jumalaema hoole alla. Maarja on meie Ema, nii nagu Kristus ristil usaldas Maarja meie emaks. Preester on altari juures, armas Edgaras pöördu Maarja poole, pöördu sageli Maarja poole palves, sest tõesti Maarja on preestri ema. Maarja hoia meid! Preestri tee on Kristus, aga Maarja kaudu, kes meid aitab ja viib meid oma Poja juurde.

Aamen.

 

Social button for Joomla