paavst 1210x236 px 2



Roomas toimus Arvo Pärdi autorikontsert pühendatuna Paavst Franciscusele

santasabina7. mail toimus Roomas Arvo Pärdi autorikontsert, mis oli pühendatud paavst Franciscuse 5. ametiaastale Peetruse järglasena Katoliku Kirikus ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Pärdi muusikat esitasid dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti filharmoonia kammerkoor ja Tallinna kammerorkester ning toimumispaigaks valiti üks Rooma vanimaid kirikuid, 5. sajandist pärit Santa Sabina basiilika.

Kontserdiidee sündis, kui Arvo Pärdile omistati 2017. aastal Razingeri preemia. Preemia andis pidulikult üle paavst Franciscus 2017. aasta novembris, mis on omakorda märgilise tähtsusega hetk selleks, et tänuks selle preemia eest võiks 2018. aasta kevadel Roomas eesti muusika kõlada.

Mis võiks vabariigi juubeliaastal ja ühtlasi aastal, mil Püha Isa Eestit külastab, olla veel ilusam kingitus Iidsele Linnale – Roomale?

Ilus on mõelda, et selline sügav ja puudutav muusika kõlas Roomas ülestõusmispühade ja taevaminemispüha vahelisel ajal. Kindlasti pole see valik juhuslik ning tunda oli jumalikku puudutust.

Kontsert algas Arvo Pärdi teosega „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, mis tekitas vaikuse dominiiklaste peakirikus, kus 13. sajandil peatus püha Dominicus ja viibis püha Aquino Thomas. Sellest hetkeks muutus see muusikateos palveks.

Tundus, et kontsert ei kulge mitte üksnes muusikalises, vaid ka igavikulises ruumis.

Santa Sabina altari kohal kõrguval freskol näeme Kristust oma jüngritega, fresko haarab endasse kogu kõlanud muusika ning iga üksiku kuulaja. Santa Sabina basiilikas ei ole Kristust kujutatud jüngritest suuremana, ta on justkui üks kuulaja kõigi kontserdikülastajate seas. Niisamuti oli valitud muusikaprogramm põimitud ülistusega Jumalale ja tema Emale, Neitsi Maarjale.

Kontserdi ajal lendasid vana basiilika laevõlvide mõned tuvid, justkui kutsudes avama oma südant ja meeli Pühale Vaimule ning olema valmis vastu võtma jumalikke ande, mida Jumal meile külluslikult annab, kui vaid suudame seda märgata. See toob endaga kaasa vaid sügava tänutunde. Oli ju 7. mai nelipüha eelne aeg. Kuid Püha Vaim ei ole meiega ainult ühel päeval kirikuaastas, vaid pidevalt.

Arvo Pärdi „Aadama itk“ esitas kontserdiprogrammis tõsisema väljakutse kuulajale ning kutsus enesesse vaatama – mis on tegelikult samaaegselt katsumus ja kutse – kutse pöördumisele ning meeleparandusele. Kui paljude kuulajate hinge see pöördumisesoov sisenes, jääb igaühe enda tunnistada.

Kontsert lõppes hümniga „Te Deum“ – ülistuslauluga Jumalale. Ja hingel hakkas kergem.

Marge-Marie Paas

* Pärast kontserdi lõppu maestro Arvo Pärdiga kohtudes ja üle andes Püha Isa paavst Franciscuse palvekaarti, lubas helilooja palvetada tema eest ja visiidi eest Eestisse ning suudles paavst Francisuse pilti öeldes: „Ma armastan teda nii väga“.

Social button for Joomla