Katoliku Kirik Eestis



Intervjuu isa Wodzisław Szczepanikuga

Loe edasi:  Intervjuu isa Wodzisław Szczepanikuga

12. septembrist teenib Peeter-Pauli koguduse juures uus preester isa Wodzisław Szczepanik. Siinjuures  lühiintervjuu isa Wodekiga (nagu ta palub end kutsuda).

Halastuse aasta on alanud. Millised oleks teie soovitused kristlasele Eestis Halastuse aasta puhul?
Kõige olulisem asi on lihtsalt paremini teada, mis on Jumala halastus. See põhineb eelkõige Piiblil ja eriti oluline on teada Luuka Evangeeliumit halastuse kontekstis. Välja on antud mitmeid häid raamatuid, mida lugeda Halastuse aasta puhul, kuid esile tõstaks püha Johannes Paulus II entsüklikat "Dives in Misericordia". Ainuke probleem on see, et seda pole tõlgitud eesti keelde. Samuti püha Faustina Kowalska "Päevik", mida samuti kahjuks ei ole eesti keeles. (*) Kuid Jumala halastuse ja armu kohalolu on inimestel võimalik kogeda sügavamalt Armulaua ja meeleparanduse sakramendi läbi.

Isa Vello Salo - elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja.

Loe edasi: Isa Vello Salo - elu mõte on kanda vilja. Vaimuvilja.Neljapäeval 5. novembril tähistas isa Vello Salo oma 90. sünnipäeva ja juubeliks ilmus ka tema elulooraamat, mille pealkiri on "Siin Vatikani Raadio! Vello Salo lugu". Juubilari oli õnnitlema tulnud ligi 300 inimest, mis lõi rekordi kui suurima rahvaarvuga sündmus Okupatsioonide muuseumis. Külaliste seas oli erinevate kirikute esindajad, sõbrad ja tuttavad nii kodumaalt kui ka välismaalt. Kuid kõige esimesena oli kohal muuseumis isa Vello, eelnevalt just lõpetades oma elulooraamatu lugemise, mida ta kohe vahetult peale trükist saamist lugema hakkas. Mahukas teos, 260 lehekülge on koostatud Indrek Petersoo poolt ja raamatu kirjastas Kirjastus Gallus. Raamatut on võimalik osta hästivarustatud raamatupoodidest ning kaubanduskettidest, samuti koguduste juurest. Raamatu pealkiri põlvneb perioodist, mil isa Vello oli Vatikani Raadio eestikeelsete saadete toimetaja.

Ikoonimaalija on tööriist Jumala käes. Intervjuu ikoonimaalija Sirje Säärega

Loe edasi: Ikoonimaalija on tööriist Jumala käes. Intervjuu ikoonimaalija Sirje Säärega

Käesoleval Maarjamaa juubeliaastal valmis Maarjamaa Kuninganna ikoon, mis paigutati Tartu Katoliku Kooli. Selle ikooni maalis eestlanna proua Sirje Säär. Siinjuures intervjuu Sirje Säärega ikoonimaalimisest ning kuidas suhelda ikoonidega.

Millal alustasite selle püha tööga - „akna avamisega nähtamatusse maailma"? Kes on olnud teie juhendajad?

Alustasin ikoonimaali õpingutega 1988. aastal. Esimene õpetaja oli preester Robert de Caluwe, kes tuli Eestisse Soomest ja andis väiksele grupile huvilistele esimesed õpetused ikoonimaalist. Edasi tuli juba võimalus osaleda Soomes Petros Sasaki kursusel. Hiljem õppisin Kreekas Ristija Johannese Kloostris õde Maksimi käe all bütsantsi ikoonimaali tehnikat ja aasta tagasi osalesin Konstantinos Ksenopoulose kursusel.

Palverännak Pühale Maale: 22.-30. oktoober 2014

Meid oli preestriga kokku 22 inimest, kes võtsid tänavu oktoobris ette teekonna Pühale Maale, et olla seal, kus asuvad meie usu juured ja käia samal põrmul, millel kõndis inimesena Jumala poeg. Tänapäeva palveränduril ei ole üldjuhul enne pensionipõlve mahti võtta selga seljakott ning kätte kepp ja minna teele pühadesse paikadesse, et leida lohutust või lunastust ning mõista Jumala armastuse suurust. See nõuaks meie argises elus liiga pikka eemalviibimist oma töödest-tegemistest....Kuid arved tahavad maksmist igas kuus. Aga inimene kohaneb ja kui muud üle ei jää, võtab appi tänapäevasemad vahendid. Ja kuigi kohale lennutas meid Air Balticu lennuk ning paigast paika aitas liikuda muhhameedlasest bussijuht, oli see tõeline palverännak selle kõige ehedamas tähenduses.

Studium Catholicum Helsingis

Loe edasi: Studium Catholicum HelsingisStudium Catholicum on Helsingis asuv katoliiklik kultuurikeskus. Kesklinnas, vaid paari sammu kaugusel sadamast ja Toomkirikust on võimalik kohtuda üllatavalt suure hulga katoliikliku pärandiga, mille hoidjateks on dominiiklastest vennad. Studium loodi 1949. aastal dominiiklaste poolt ja kujutab endast esiteks kindlasti dominiiklaste keskust/kloostrit koos kabeliga, kus igapäevaselt toimuvad Missad, Laudes,Vesper ja teised liturgilised tegevused, kuid ka rekollektsioonid, vestlusringid ning katehheesid erinevatele rühmadele. Studiumis õpetavad dominiiklased heebrea keelt ning teisi keeli, mille järele on parajasti nõudlus. Kuid Studiumi põhifookus on raamatukogul.

Palverännak Madriidi

Loe edasi: Palverännak Madriidi

Järgnevalt saab lugeda palverändurite päevikust muljeid Álvaro del Portillo õndsakskuulutamisest Madriidis septembris 2014:
Reede, 26. september

Mis päeval me Retiro pargis käisime? Ütleme, et näiteks reedel, päev polegi kõige olulisem. Palju olulisem on see, et seal tasub paadiga sõitma minna, sest see on lihtsalt nii lõbus – eriti veel siis kui aerutada kogu paadi seltskonnaga vettsülitavate kujude alt läbi nii, et kõik läbimärjaks saavad!!

 

 

Vello Salo: Ei ole midagi uut päikese all

Augustikuu ühel ilusal päeval, A.D 2014, tegi Õhtuleht isa Vello Saloga intervjuu. Artikkel räägib Jumala kohalolust, Vanast Testamendist, elust ja isa Vello Salo tegemistest Pirita Kloostris.

"Pühakirja esimese lehekülje järgi lõi Jumal meid oma näo järgi oma sarnaseks. Nii et meie oleme pigem Jumala nägu kui vastupidi. Kuna Jeesus Kristus ütleb, et tema on Jumala poeg, siis me oleme tema sarnased: kaks jalga, kaks kätt, kaks silma. Jumal päris meie nägu", nentis isa Vello ajakirjaniku küsimusele vastates, et mis nägu on Jumal.

Artikkel on internetis kättesaadav Õhtulehe koduleheküljel. Vaata lähemalt SIIT.

Lisaks on huvilistel võimalus lugeda isa Vello Salo Ringkirja MAARJAMAA leheküljel http://salo.pri.ee/.

Püha Birgitta päev Roomas

Loe edasi: Püha Birgitta päev RoomasTaas on kuum kesksuvine päev Roomas. Terved tänavad on vaatamata kuumusele sagimist täis. Kaks piazzat seisavad kõrvuti - Campo di Fioril käib tavapärane turukauplemine ja Piazza Farnesel valitseb rahu ja vaikus, kuid kus siiski on näha kiirel sammul liikumas mõnda püha Birgitta orduõde suurte lillevanikutega. Homme on ju suur päev. Pühima Päästja ordu ehk Birgitiinideordu aluse panija pühaku suurpüha. Kloostri väravad on kinni, kuid uks on irvakil. Kuulda on õhtust vesprit. Kuid kes oli püha Birgitta?

 

 

Mari Järvi. Nelja paavsti kohtumine püha Peetruse väljakul

Loe edasi: Mari Järvi. Nelja paavsti kohtumine püha Peetruse väljakulJohannes XXIII ja Johannes Paulus II pühakskuulutamine 27. aprillil 2014.


Minu tänane artikkel on järg eelmisele "Minu teekond Rooma", mille kirjutasin pärast viibimist Johannes Paulus II õndsakskuulutamisel Roomas, 1. mail 2011. Kuid ka käesolevat juttu tahaksin alustada ühe pildiga, millest on saanud alguse see side selle suure Paavstiga ja tundub, et see käepigistus saadab mind kogu elu. Ja nüüd ei ole see enam lihtsalt käepigistus, vaid see on pühaku käepigistus. Nagu ma juba eelpool mainisin, oli mul väga liigutav võimalus viibida Eesti Vabariigi delegatsiooni koosseisus Roomas ka Johannes Paulus II õndsakskuulutamisel 2011. aasta 1. mail.

Palverännak Viru-Nigula Neitsi Maarja kabelisse, 2014 A. D.

Loe edasi: Palverännak Viru-Nigula Neitsi Maarja kabelisse,  2014 A. D.Käes on juunikuu viimane laupäev, 28. juuni. Üle Maarjamaa, erinevatest paikadest, alustavad Eesti Katoliku Kiriku liikmete grupid sõitu Viru-Nigulasse, et teha palverännak Viru-Nigula Neitsi Maarja kabeli müüride vahele. Missa Viru-Nigula vanas kirikus algab kell 11. Ja me oleme kohal... nüüd juba 15-ndat aastat järjest. Eestimaa on olnud Neitsi Maarjale pühendatud 800 aastat ja 15 on selle kõrval muidugi imetilluke number, aga siiski...

Missat pühitseb piiskop isa Philippe koos teiste Maarjamaa preestritega. Oma jutluses tuletab ta meile meelde katoliiklase definitsiooni: „Katoliiklane on see, kes teab, et Neitsi Maarja on tema ema. Neitsi Maarja on kõigi inimeste ema, aga kõik ei tea või ei teadvusta seda endale..."