Katoliku Kirik Eestis



Palverännak Pühale Maale: 22.-30. oktoober 2014

Meid oli preestriga kokku 22 inimest, kes võtsid tänavu oktoobris ette teekonna Pühale Maale, et olla seal, kus asuvad meie usu juured ja käia samal põrmul, millel kõndis inimesena Jumala poeg. Tänapäeva palveränduril ei ole üldjuhul enne pensionipõlve mahti võtta selga seljakott ning kätte kepp ja minna teele pühadesse paikadesse, et leida lohutust või lunastust ning mõista Jumala armastuse suurust. See nõuaks meie argises elus liiga pikka eemalviibimist oma töödest-tegemistest....Kuid arved tahavad maksmist igas kuus. Aga inimene kohaneb ja kui muud üle ei jää, võtab appi tänapäevasemad vahendid. Ja kuigi kohale lennutas meid Air Balticu lennuk ning paigast paika aitas liikuda muhhameedlasest bussijuht, oli see tõeline palverännak selle kõige ehedamas tähenduses.

 

Plaane selle palverännaku toimumiseks tehti tegelikult mitu aastat, aga tõsisema vormi võttis üritus 2014. aasta aprillis, kui lennukipiletite broneering tehtud sai. Kusagilt tuli ju alustada!... Isa Gustavo, kes on nüüd teenimas oma kogudust New Yorgis, kuid kes Maarjamaad ja selle inimesi tänaseni kalliks peab, oli andnud oma nõusoleku olla meile karjaseks sellel teel. Pirita kloostri ema Riccarda abiga sai ühendust hoitud Püha Maa brigitta õdedega, kes olid valmis pakkuma oma kloostrite külalislahkust.

Aga siis tuli takistus, mis kogu plaanitu ähvardas rikkuda – Iisraeli ja palestiinlaste vastaseis võttis sõja mõõtmed. Pommid plahvatasid ja isegi lennujaam oli suletud.

Tean, et me kõik palvetasime, et olukord laheneks. Ja kuigi väiksemates gruppides vaagiti nii- ja naasuguseid võimalusi ja hirme, oli meie südames kindel teadmine, et me läheme ja kõik saab Jumala abiga olema hästi. Ning nii me läksimegi....

Püha Maa on pühaks paigaks kolmele maailamreligioonile – juutlusele, islamile ja kristlusele. Ning kindlasti on see koht, mis pakub kultuurilises plaanis avastamisvõimalusi ka inimesele, kes ühegi konkreetse religiooniga ennast sidunud ei ole....Aga olen veendunud, ja see tunne süveneb minus iga päevaga, et Jumala Armust juhituna käia Jeesuse jalajälgedes on elumuutev kogemus.

Tabor3

Interneti-ajastu annab vabaduse uudistada virtuaalselt kõiki neid paiku läbi arvutiekraani ning ei taha seda võimalust kuidagi alahinnata. Ent vaimne-füüsiline kohalolek lisab Evangeeliumist tuttavatele sündmustele mingi neljanda mõõtme, mida on isegi raske kirjeldada. Evangeeliumi rõõmusõnum muutub selle läbi ehedaks-elavaks sündmuseks ja muudab inimese osakeseks sellest. Ning Jumala Sõna lugemine saab edaspidi olema seotud väga isikliku ja vahetu kogemusega.







Tabor1
 

Olime Pühal Maal üheksa sündmusterohket päeva. Esimeseks "koduks" sai frantsiskaanlaste klooster Tabori - ehk Kirgastumismäel. Mäel, kus Jeesust muudeti ja jüngrid said näha tema jumalikkust... Olime sealse külalistemaja elanikeks neli ööd ja isa Gustavo pühitses sealse imekauni basiilika altaritel neli Missat. Tabori mägi eristub kõigist ülejäänud mägedest oma teistsuguse ja majesteetliku kujuga. Tipus asuva kiriku ja kloostrini viib üheksateistkümne järsu käänakuga tee, mille kurve ükski tavamõõdus buss "välja ei võta". Seepärast on mäe jalamil vahejaam, kust suured bussid väikeste mikrobusside vastu vahetatakse, mis siis inimesi üles ja alla transpordivad. Millegipärast kehtib reegel, et alati kohtuvad alla suunduv ja mäkketõusev liiklusvahend just kõige järsemas kurvis.



Tabor2
 


Taboril veedetud päevad algasid varahommikuste hingematvalt kaunite päikesetõusudega, mis on saanud ka nimetuse - Tabori valguse müstika. Päevased teed viisid aga meie palverändurite grupi Kirgastumismäelt 30-40-50 kilomeetri kauguste sihtpunktideni Gabernaumas, Tiberias ja Tabghas. Me seisime sellesama Galilea järve kaldal, kus Jeesus kutsus endale järgnema Peetruse ja teised jüngrid, ...kus ta vaigistas tormi ja kõndis vee peal.




Galilea







Palvetasime Leivamurdmise kirikus. Puudutasime kaljut, kus Ülestõusnud Jeesus ennast jüngritele ilmutas. Käisime Üksildases paigas ning Mäejutluse - ehk Õndsakskuulutamise kirikus. Oli seletamatu tunne seista Naatsaretis kuulutamis-groti ees ja üritada mõista, mis toimus Maarja hinges, kui ta kogu inimkonna rõõmuks inglile lausus: "Sündigu nii, nagu sina ütled.....". Kuulutamiskiriku kõrval on veidi tagasihoidlikum Püha Joosepi kirik, mille aias lugesime koos Joosepile pühendatud litaaniat.



Isa Gustavo juhtis meid Piibli ja palve abil ning iga peatuskoht sai kinnistatud preestri suu läbi tuleva Jumala Sõnaga.
IsaGustavo
 








Megiddo mägi Armageddoni ootuses, Caesarea, Jeeriko oma iidse mooruspuuga, mille otsa ronis Sakkeus, et Jeesust paremini näha. Haifa ja Karmeli mägi... Jordani jõeni jõudmiseks tuli sõita miiniväljade vahelisel teel, et astuda samasse jõkke, kus püha Johannes Jeesuse ristis ja Püha Vaim tuvina taevast langes.

Erakordselt kauniste ikoonidega ja erilise hingusega jäi meelde Kiusatuse mäel asuv kreeka ortodokside linnupesa-sarnane klooster, mis püsib kaljuseina küljes rippudes. Varem elasid seal erakud looduslikes koobastes. 19. saj. lõpus rajati aga klooster. Ajad ja kombed on muutunud. Veel 20. sajandi algul sinna naisi siseneda ei lubatud. Tänasel päeval olid aga kõik teretulnud ning üks munkadest tuli meid juba sissepääsuväravas tervitama.

Ja siis tuli En Kerem, kus Neitsi Maarja läks külla Elisabethile. Erinevad rahvad on kinkinud pühamu seinale kinnitamiseks Maarja-palve tekstiga mosaiigid. Tänapäeval on En Kerem muutunud Jeruusalemma osaks, asudes vanalinnast umbes 7 km kaugusel. Ka Bethlehema ja Jeruusalemma piiri ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Kuna aga Bethlehem asub palestiinlaste alal, siis teise poliitilisse mõjusfääri sisenemist märgivad lihtsa "sclagbaumiga" piiripunktid. Seletamatutel asjaoludel ei kontrollitud meid kordagi, kuigi ületasime sarnaseid teetakistusi mitut puhku ja korralik piiriületuskontroll pidi olema seal suhteliselt rutiinne tava.

Bethlehema jõudmine näitas, et olime teele asunud usaldavalt ja liigselt homsele mõtlemata ning kõik oma Isa hooleks jätnud – keegi ei olnud ettenägelikkusega hiilanud ning Bethlehema brigitta õdede kloostri aadress oli Maarjamaale maha jäänud.... . Aga väikesest segadusseisundist hoolimata lahenes mure koduste abiga ja ühel hetkel nägime lähenemas õde Franciisi, kes meid juba otsima tuli. Saime peavarju brigitta õdede Maarja majana tuntud väikeses kloostris, kus elab ka Pirita kloostri ema Riccarda lihane õde, ema Katariina. Sealne vastuvõtt ja südamilkkus liigutas kõiki hingepõhjani.

Bethelema varahommikune kukelaul tervitas meid teel Kristuse Sünnikiriku sünnigrotti Missale. Ema Katariina tuli meiega kaasa ning isa Gustavol oli võimalus teenida Missal koos kohalike preestritega. ....Me olime paigas, kus sündis Jeesus! Hõbedane täht altari all, mis tähistab Jeesuse sündimise kohta, ja sõim olid sealsamas...Seda oli raske uskuda!

Ja siis läksime me Jeruusalemma – linna, mis on olemas nii Taevas kui maa peal.
Ka Jeruusalemmas võõrustasid meid Püha Brigitta kloosti õed koos ema Teresaga, kes elas aastaid Eestis ning aitas taasavada kloostrit Pirital. Jeruusalemmas pühitsesime oma hommikused Missad koos brigitta õdedega kloostri kabelis. Püha Linna esimeseks teeks kujunes retk päikeselõõsas Õlimäe tippu, Vene kloostrisse, kus elab eesti soost nunn ema Ksenja. Eestlased teavad teda dokumentaalfilmist "Õlimäe õied". Kloostris meid juba oodati, sest väravavaht oli meile vastu tulnud. Oktoobri lõpunädalatel korjatakse üle kogu maa oliive ning ka kloostris on siis tööd palju. Sel ajal tavaliselt kedagi vastu ei võeta. Saime erilise kingitusena võimaluse olla ema Ksenja külalised täiesti privaatselt.

Õlimäel peatusime ka Kõigi Rahvaste kirikus, mis kuulub karmeliitide ordule ning kuhu on kogutud seinatahvlid Meie Isa Palvega erinevate rahvaste keeltes. Eestikeelne on seal olemas ja seda tänu väliseestlaste ettevõtlikkusele. Õlimäele jääb paik, kust Jeesus saatis oma jüngrid eeslit tooma, et Palmipuudepühana pühitsetaval päeval Jeruusalemma sõita. Samas on Getsamani aed oma iidsete õlipuude, basiilika ja palvevõitluse kaljuga. Peaaegu Getsemani aia vastas on Armeenia ortodoksidele kuuluva Neitsi Maarja Hauakiriku sissepääs, mille sügav ja jalgadest lihvitud trepp viib kümmekonna meetri sügavusele maa alla.

Käisime ka Nutumüüri ääres ja Templimäel. Mõtlemapanev on Pühal Maal kujunenud olukord, kus kristlasest juut või kristlasest araablane riskib kogukonnast väljaarvamisega....Inimesel on vahel nii raske püüda mõista Jumala ettehoolduse suurt plaani.

Eriliseks kujunes meie ühine Ristitee oma neljateiskümne peatusega Jeruusalemma vanalinnas Via Dolorosal.

viaDolorosa
 


Lootsime saada osa Frantsiskaani ordu korraldatavast suurest Ristitee protsessioonist, aga kuna ajad Pühal Maal olid jätkuvalt rahutud, siis jäeti see ära, et vältida liiga suurt inimeste kogunemist. Isa Gustavo oli valmistunud ja me alustasime oma Ristiteed. Äkki märkasime, et meie grupp on "kasvanud" ning kaaslased oskavad Meie Isa Palvet eesti keeles kaasa lugeda. Selgus, et spontaanselt olid meiega liitunud eestlased Rakverest. See oli väga armas ja liigutav.





hauakirik 

Viis viimast Ristitee peatust asuvad Hauakirikus. Seistes Kolgata kabelis ning põlvitades altari alla, et oma käega puudutada kohta, kus oli Kristuse ritipuu või põlvitades Ülestõusnud Kristuse hauas – mulle tundub, et inimliku emotsionaalse taluvuse piir on sellistes kohas "ülekeemise" äärel. Seda võiks vist kirjeldada kõige täpsemini soov "lahustuda" selles kivis, selles valguses, selles tänu ja armastuse tundes...





Ketsemani aia oliivipuud
 


Püha Linn ootab, et sa võtad tema jaoks aega. Jeesuse ja Neitsi Maarja eluga seotud paigad said küll peaaegu kõik meie kohalolust puudutatud. Me tundsime, et olime sellel teel hoitud ja meie eest palvetati ning kõikvõimalikud välised "segajad" ei ulatunud meid takistama. Aga ilmselt tunnevad nii mõnedki mu teekaaslastest seda, et nad tahaksid seda kogeda veelkord – Püha Maa tõmbab enese poole mingi erilise fluidumi ja jõuga.

Palverännakul käisid Isa Gustavo, Ene Mellov. Merike Limberg, Sirje Randla, Arvo Heinmaa, Velda Linholm, Helle Villo, Reet Talimaa, Eva Mölder, Jadviga ja Leonid Petmanson, Mare Liik, Ruth Paas, Lea Richter, Eha Tamleht, Tuuli Laats, Merle Veeäär, Diana ja Tõnis Poom, Liidia Sillaste, Riina Kobin, Mari Klammer.

Olge hoitud!
Mari

PS! Kasutatud on Eva ja Mari ülesvõtteid ning kohanimede kirjutamisel on järgitud Pühal Maal kohaviitadel kasutatud kirjutamistava.

Foto 1. Tabori mäe kirik
Foto 2. Tabori mäe kirik
Foto 3. Päikesetõus
Foto 4. Galilea järv
Foto 5. Isa Gustavo
Foto 6. Via Dolorosa
Foto 7. Hauakirik
Foto 8. Getsemani aia oliivipuu

Social button for Joomla