Katoliku Kirik Eestis



Mari Järvi: Minu teekond Rooma. Johannes Paulus II. õndsakskuulutamine 1.mail 2011

Jõudsime Vatikani ja sisenesime püha Peetruse kirikusse Vatikani aia poolt. Kõigepealt juhatati meid Johannes Paulus II kirstu juurde, mis oli hauast välja võetud ja kaunisti kirikusse peaaltari, paavsti altari juurde asetatud. Saime hetke seista ja tema juures palvetada. Siis liikusime edasi, kiriku peauksest välja, oma kohtadele, mis olid otse kiriku ees. Toolidele oli kirjutatud ”Estonia”. Samas lähedal istusid ka Itaalia president Giorgio Napolitano,samuti S. Berlusconi,  Poola president Bronislaw Komorowski, EU komisjoni esimees Jose Manuel Barroso, Lech Walesa Poolast, Francois Fillon Prantsusmaalt, Felipe Calderon Mehhikost. Belgia kuninglik paar Albert II. ja Paola, prints Felipe ja tema abikaasa Letizia Hispaaniast ja prints Adam II Lichtensteinist, Vatikani endine pressisekretär  J. Navarro-Valls jt.
marijarvi6Kui heitsin pilgu oma kohalt Peetruse väljakule, nägin ainult lõputut inimmassi, kuni via della Conciliazione lõpuni ja veel kaugemale…
Kõik meteoroloogid olid ennustanud, et 1. mail sajab Roomas tugevasti vihma, kui kõigi nende ennustused ei läinud täide. Hommikul oli ilm küll pilves, kuid kui algas Missa, hajusid pilved ja oli erakordselt ilus, soe  ja päikesepaisteline.
Kell 10 00 algas Missa. Kohale saabusid kardinalid ja paavst Benediktus XVI. Ta oli kogu Missa ajal meile täiesti lähedal.
Rooma diötseesi kardinalvikaar Agostino Vallini luges ette Karol Wojtyla eluloo ja kui pärast ametlikku õndsakskuulutamise vormi ettelugemist uue õndsakskuulutatu pilt Peetruse basiilika fassadil avati, oli kuulda tormilist aplausi ja see hetk oli tõepoolest ülimalt liigutav. Oli peaaegu võimatu pisaraid tagasi hoida ja paljud inimesed laskusid liigutusest põlvili.
Kardinalvikaar tänas paavst Benediktus XVI.-t, et ta Jumala teenri Johannes Paulus II õndsaks kuulutas.
marijarvi7Seejärel tulid õde Tobiana, kes kuni surmahetkeni Johannes Paulus II eest hoolitses ja õde Marie Simon Pierre, kes Johannes Paulus II eestkostel parkinsoni tõvest paranes, paavsti trooni juurde ja kandsid tema ette reliikvia, ampulli uue õndsakskuulutatu verega.
Oma jutluse lõpus ütles Paavst Benediktus: ” Alates 1982. aastast, kui ta mind Usuõpetuse Kongregatsiooni Prefektiks kutsus, sain ma 23 aastat tema lähedust kogeda ja ma hindasin tema isiksust üha enam ja enam. Ma sain näha tema erakordset vaimusügavust ja intuitsiooni rikkust. Mind liigutas tema erakordne võime palvetada: ta oli täielikult ühenduses Jumalaga(…)Ja siis tema kannatuse eeskuju: Jumal võttis temalt ära tasapisi kõik, kuid ta jäi alati kindlaks ”kaljuks”, nii, nagu Kristus seda temalt ootas. Tema sügav alandlikkus, mille aluseks oli sügav ühendus Kristusega, aitas tal Kirikut edasi juhtida ja maailmale veel kujukama näite anda – eriti just siis, kui tema füüsiline jõud rauges….Armas paavst Johannes Paulus II, sa oled õnnis, sest sa uskusid! Me palume sind, tugevda sealt taevast meie jumalarahva usku.Aamen”.