Katoliku Kirik Eestis



Recuerdos de las dos peregrinas. Kahe palveränduri meenutused

Reede, 19. august Madriid/Las Matas

Hommikul suundusime kahekesi Madriidi Missale ja medile (keskusesse), mida pidas jällegi isa Jose. Paljud käisid pärast kohas, mida ma kutsuks 2-in-1 ehk pihil ja saunas (pihitool oli kohutavalt palav).

            Kui olime kõik valmis edasi minema, külastasime kohti, mis on seotud püha Josemariaga. Eriti jäi mulle meelde kirik ning lähedalasuv tuba, kus püha Josemaria tegi rekollektsiooni 2. oktoobril 1928 ning „nägi” Opus Deid. Tegime pilti tahvlist, mis oli kiriku sees ukse kõrvale üles pandud. Hoovis oli näitus tema elust.

            Madriidi Katedraal ei jätnud väga sügavat muljet, interjöör meenutas pigem muuseumi, lagi oli liiga madal ja seinad sulle liiga lähedal..., ent pealöövi altar oli sellele vaatamata kaunis.

            Bussis oli meil väike „fotorünnak”, ma istusin teiste vastas ja järsku hakkasid kõik kolm mind pildistama, siis ma pidin end kuidagi kaitsma ning võtsin välja ka oma kaamera! Isegi bussis meie taga istuv poiss muigas...

            Sõime lõunat ühes itaalia restoranis, kus olid üleval väga kenad loodusmaalid. Jõudsime veel näha paavstlikku basiilikat San Miguel, sisse ei saanud siesta tõttu, aga väljas oli plakat Püha Josemariaga, kust lugesime: „Be always young at heart.”

            Meil oli plaan minna poodlema, aga leidsime, et parem on enne ära tuua kutsed, millega Marit, Christopher ja Elisabeth saaksid laupäevasel vigiilial istuda Paavsti lähedal. Puhh…ootasime ühes kohas kolmveerand tundi (Elisabeth ja Christopher 2x kauem) ning saime teada, et peame minema linnast välja mingisse kontorisse. Kui olime sinna kohale jõudnud selgus, et eestlaste nimesid pole registreeritud ja tekkis suur ja aeganõudev segadus. Kuid lõpuks tänu hispaanlaste vastutulelikkusele, kes rõhutasid, et te siiski olete ainsad kolm eestlast, saime käsitsi kirjutatud kutsed – hurraa!

            Samal õhtul aga toimus Ristitee koos Paavstiga. Kui kohale jõudsime, nägime 13. peatust (neljateistkümnest), kus vapustavalt reaalse Hispaania kujuga meenutasime Jeesuse surma, Tema ristilt allavõtmist ning seda, kui Ta anti üle oma Emale…

            Olime meeletult väsinud pärast 14. peatust, otsisime jäätist palavuse ja nälja leevendamiseks ning seadsime oma sammud Retiro pargi poole. Jalutuskäik polnud päris tulutu, suure väsimuse leevenduseks tegime ühe värskendava uinaku.

            Linn oli endiselt väga rahvarohke, osad metroopeatused olid Paavsti sealviibimise tõttu veel suletud ning mõne aja pärast leidsime end Madriidi Chamartini jaamast, kust Las Matase poole ei läinud enam ühtegi rongi!!! Pärast nõupidamisi turvameeste ja Mariaga (telefoni teel) sõitsime viimase (!) metrooga Moncloasse ja saime kell 2 öösel bussi peale, mis viis meid kuhugile kooli lähedusse. Jumal tänatud! Meile tuldi sinna autoga vastu ning jäime Maria Joannale SUURE tänu ja šampuse võlgu!