Katoliku Kirik Eestis



Recuerdos de las dos peregrinas. Kahe palveränduri meenutused

Kolmapäev, 10. august Burgos

Pärast tõusmist ja hommikust kehakinnitust suundusime linna ja turisti informatsiooni punkti. Saime endile viimaks Burgose kaardi ja infot vaatamisväärsuste kohta, et võtta linnast, mida sel pakkuda on ja loomulikult, et mitte ära eksida.

Alustuseks tegime mini-palverännaku Santiago Teel, lõõskava päikese käes. Käisime kirikust kirikusse – San Esteban (ehk Stefanus, kus oli väljapanek altaritest), San Nicolas (kus on silmipimestavalt kaunis altar), Arco de Santa Maria... Rohkem me ennelõunal vaadata ei jõudnud, sest algas siesta. Otsustasime järgida hispaanlaste eeskuju ja suundusime koju sööma. Kõht täis, kiirustasime Plaza del Cidile, kus kohtusime Lourdesega, et minna Evolutsiooni muuseumisse ( Museo de la Evolución Humana ). Nagu muuseumi nimigi ütleb, oli seal ekspositsioon inimevolutsioonist. Tähtis koht oli Euroopa vanimatel inimsäilmetel (leitud Hispaaniast, Atapuercast, mis tõestavad, et sel mandril oli asustus juba 1,3 miljonit aastat tagasi)! Palju informatsiooni meie põlvnemise ja sisemuse kohta - ehk kes me oleme, miks me oleme sellised, kust me tuleme ja kuidas funktsioneerime. Muuseumist tuli meid lausa välja ajada. Hiljem kohtusime linnas veel ühe Maria õega ning tema sõbrannadega.

Neljapäev, 11. august Burgos

Seekord olime ingliskeelsel Missal Fátima koguduses koos ühe šotlaste grupiga. Nalja sai nende aktsendiga!

            Pärastlõunaks suundusime San Lesmese kirikusse, kus Don Kiko istus pihitoolis ja oli võimalik meeleparanduse sakrament vastu võtta. Samal ajal ehtisid noored kirikut seestpoolt – panid punaseid – kollaseid – siniseid – valgeid linte, õhupalle… Ühe posti pealt lugesin „Noortepäevadest puudub 0 nädalat“.

            Veidi hiljem suundusime keskusesse, võtsime rattad ja nägime esimest korda hotell Sabadelli, kus Püha Josemaria elas aastatel 1938-39. Sõitsime piki jõeäärset teed, kus ta sageli inimestega kohtus ja jõudsime piiskopi paleeni. Selle vastas asub teoloogia teaduskond ning kõrval salesiaanide haigla ning kirik. Sealt lähedalt leidsime lõpuks poe, kus oli mõningaid, kuid mitte sobivaid Carmeli Neitsi Maarja medaleid.

            Kihutasime kella 20-ks keskusesse tagasi, viskasime rattad koridori ja liitusime teistega, kes lugesid Paavsti kirja Noortepäevadeks. Jutustasime katoliiklusest Eesti ajaloos, piiskop Proffitlichi truudusest..., Marit rääkis esimestest kokkupuudetest Katoliku Kirikuga Itaalias ja oma ristimisest... Veetsime meeldiva õhtusöögi kahe Leticia ja Chusi seltsis, rääkides ülikoolidest, usust, eestlastest ning hispaanlastest.

            Hilisöistel tundidel lugesime veel Jaan Krossi, Juhan Viidingu ja teiste kirjanike luulepärleid.

Reede, 12. august Burgos

Pärast välja magamist läksime kahe meiega ööbinud Kanada tüdrukuga Fátima kogudusse, kus kõigile kogunenud palveränduritele seoti kaela Fátima Neitsi pildiga kaelarätid. Siis asusime taas Burgost läbivale Santiago Teele, et suunduda linna südamesse. Kanadalased läksid tutvuma kirikutega, meie aga kaubandusvõrgustikus pakutavaga, sest neis kirikuis olime juba käinud.

            Kõigepealt seadsime sammud Katedraali, et palvetada, kuid ei leidnud kabeleid ning otsustasime minna San Lesmese juurde. Seal oli mitu koera, kes meie vastu suurt huvi üles näitasid! Rääkinud oma Parima Sõbraga ja teades palverändurite järgnevaid plaane ning rääkinud ka meie pärast muret tundva Mariaga seadsime sammud Las Huelgase (klooster) poole. Las Huelgas osutus väga imposantseks kloostriks, mille kirik oli kõike muud kui askeetlik. See jättis väga sügava mulje ja suure elamuse. Kloostrist tagasi linna. Vahepeal helistas meile Maria, kes tundis meie pärast suurt muret, sest Fátima koguduse preester arvas, et oli meid ära kaotanud.

            Katedraali väljakul võtsime osa Noortepäevade (JMJ) diötseesides toimuva nn eelnädala Avamissast. Pärast seda läksime Letyga sööma, et jõuda Carmelis toimuvale kontserdile. Nii me jalutasime vähemalt kolm korda edasi ja tagasi. Lõppude lõpuks jõudsime Arco Santa Maria juurde, millele projetseeriti linnas elanud pühakute elulugude tutvustused. Pärast seda liitusime protsessiooniga, laulsime kaasa kuis oskasime, püüdsime mõistatada, mida meile hispaania keeles räägiti linnas elanud pühakute kohta, vaatasime ilutulestikku… ja siis tagasi koju.

Laupäev, 13. august Burgos

Keskpäevasel Missal San Lesmeses olid matused. Ja pärast pulmad. Selline meie elu on, aga peaasi, et koos Jumalaga... eksole! Oleme liigagi harjunud hispaanlaste elutempo ja ajastamisega (või peaks täpsustama, et puhkuse ajal ei pruugi eestlased jõuda õigeaegselt kohale…), et Katedraali külastades jõudsime meie Kanada grupile alles kesklöövis järgi.

            Las Huelgasest veel raputatuna istusime rahulikult maha imetlemaks kui paljud inimesed on töötanud (ning uskumatult hästi seda teinud) Jumala pärast.

            Õhtul suundusime keskusesse, et rahulikult palvetada. Sõime teistega koos seal õhtust ja vaatasime videot, kus intervjueeriti inimesi tänaval küsimusega, mis on Opus Dei – inimesed, kes on Opus Deis, töötavad palju ja armastusega!