Maarjapais



Recuerdos de las dos peregrinas. Kahe palveränduri meenutused

Esmaspäev, 8. august   Tallinn Riia MadriidBurgos

Kell 5:15 Eesti aja järgi sai Tallinna lennujaamast alguse meie palverännak Hispaaniasse vahepeatusega Riias. Varasele hommikutunnile kohaselt magasime sõna kõige otsesemas mõttes maha suurema osa naaberriigi lennujaamas veedetud ajast. Pärast vajalike unetunde kohtusime ühe Leedu grupiga, kes samuti alustasid teekonda Madriidi poole nädal aega varem.

Kell 10:00 kohaliku aja järgi olime juba teel Hispaania suunas ehk Riia→Madriid ja juba kell 13:20 tegime esimesed sammud Hispaania pinnal. Pagasi kätte saanud, jooksime metroo poole, et jõuda bussijaama, kust pidi väljuma meie järgmine sõiduvahend. Lootsime saada kohe pileti. Saimegi. Aga kahjuks alguses ainult ühele inimesele, sest me lihtsalt ei jaganud veel kohalikku piletisüsteemi. Pilet vahetatud, siis kiiresti metroo liinile nr 8 ja bussijaama poole teele. Jõudnud pärale ja tundes tühja kõhtu, otsustasime minna maapeale toidujahile. Pistnud nina hetkeks välja saime aimu Hispaania augustikuisest lõõskavast päiksest ja sellest, miks suur osa elanikkonnast just siis puhkama suundub. Otsustasime pöörduda tagasi maa alla ja lunastada bussipiletid. Meil vedas, väga, sest saime bussile, mis väljus…juba 10 min pärast! Jooksime… ja lõpuks leidsime õige sõiduvahendi just siis kui juht oli sulgemas pakiruumi luuki. Madriid → Burgos ehk 3 tundi sõitu. Jõudsimegi Burgosesse. Bussijaama tuli meile vastu võõrustaja Maria. Läksime korterisse, millest sai meie „kodu” järgnevaks nädalaks. Vabanenud kohvritest läksime linnaga tutvuma ja keha kinnitama ning saime teada, et oleme sattunud Hispaania kõige külmemasse linna, mis tervitas meid õhtul 14 soojakraadiga.

Teisipäev, 9. august Burgos → San Martin de Ubierna

Kihutasime hommikul autoga San Martin de Ubiernasse. Ahaa, tegelikult peatusime enne Ubiernas Missal, kus olid koos meiega Maria, Lourdes, Juan ja Maria. Seal kohtusime ka Teresa vanemate – Carmeni ja Antoniga. Ja hiljem… kogu ülejäänud õdede ja venna peredega! Läksime lastega pärast lauajalgpalli võistlusi lähedalasuvate mägede vahele jalutama, lauldes: „Un sardina, dos sardinas, tres sardinas y un gato!”

Tuuline. Päevalilled.

Nautisime lõunat suure ja ühtse pere keskel, mida sooviks igaühele ja millest tasub unistada!!

            Õhtul kohtusime Leticia ja Andreaga (kes elab katedraali vastas!). Saime kokku keskuses, kus meil oli vestlus teemal „Tugevus”. STRENGHT!!!!!