paavst 1210x236 px 2



Leedu on paavsti visiidi ootuses

paavstaudientsilKäimas on ettevalmistused paavst Franciscuse visiidiks Leetu, Lätti ja Eestisse. Vilniuse peapiiskop Gintaras Grušas kõneles Vatikani Uudistele visiidiga seotud ootustest ja lootustest ning ühtlasi Leedu riigi ja Kiriku vahelisest tugevast sidemest. 22.–25. septembrini võtab paavst Franciscus ette apostelliku reisi kolme Balti riiki, külastades Leedumaal Vilniust ja Kaunast, Lätis Riiat ja Aglonat ning Eestis Tallinna. Viimasest paavstlikust visiidist Baltimaadesse on möödas veerandsada aastat. 1993. aastal kolme Balti riiki külastanud Johannes Paulus II järel on paavst Franciscus teine paavst ajaloos, kes teeb visiidi Baltikumi. Paavst Franciscuse Leedu visiidi juhtlause on „Jeesus Kristus – meie Lootus.“ Peapiiskop Grušas, ütles, et näeb selle visiidi toimumise taga „Jumala sõrme“. Samuti osutab ta sel puhul paavst Franciscuse üldisele suunitlusele, mis keskendub sotsiaalsetele, majanduslikele, eksistentsiaalsetele või geograafilistele perifeeriatele ja riikidele Euroopa äärealadel.

Märterluse oikumenism

Grušas märkis samuti, et paavsti näikse huvitavat märteluse oikumenism, mida väljendas eriliselt tema visiit Albaaniasse. Leedu ajaloos on Grušasi sõnul olnud palju märtreid ning samuti on Leedu rahvas ajaloo vältel kannatanud migratsiooni ja inimkaubandust puudutavate probleemide käes, mis mõjutavad ühiskonda tänini.

Aastapäevad

Kommenteerides tõsiasja, et üldjuhul ei sõida paavst välisriikidesse sealseid tähtpäevi tähistama, sõnas Grušas, et paavsti Leedu visiidi, vabariigi 100. aastapäeva ning paavst Johannes Paulus II visiidi 25. aastapäeva langemine ühele aastale on „õnnelik juhus“. „Jumalik ettehooldus on teinud meile suure kingituse,“ sõnas ta.

Grušas märkis ka, et Leedu Kirik ja inimesed kannavad endaga endiselt 50 aastat kestnud okupatsioonist jäänud haavu. Ta sõnas, et uus põlvkond tuleb peale, ent Kirik „kannab endas endiselt haavu inimeste südametes“. Tema sõnul taastab Kirik küll „ehitisi, struktuure ja organisatsioone“, kuid peab siiski üha enam silmitsi seisma tänapäevase lääne ühiskonna väljakutsetega. Ta märkis, et inimesed, kes taastuvad siiani 50 aastat kestnud okupatsioonist, leiavad eest uusi katsumusi ja Kirik pakub neile tuge.

Pastoraaltöö

Pastoraaltöö peamised prioriteedid ühtivad Leedu kirikus Grušasi sõnul üleilmse Kiriku omadega, milleks on perekond ja noored. Ta lisas ka, et Vilnius on ülikoolilinn ning umbes 20% elanikkonnast on seotud kolledžite ja ülikoolidega, mis tähendab, et ka Kirik tegeleb suuresti ülikoolide teenimisega.

Jumala Halastus

Jumala Halastuse vagaduse juured ulatuvad Leedumaale, ent Grušasi sõnul kadus see sealt viiekümneks aastaks sootuks ja ka hiljem, Leetu tagasi jõudes, oli see tõenäoliselt paremini tuntud väljaspool. Kuid ta sõnas: „Praegu tuleb Jumala Halastuse pühamut külastama üha rohkem inimesi igalt poolt maailmast.“

Kiriku ja riigi vaheline suhe

Grušas leiab, et Kiriku ja riigi vahelised suhted on Leedus väga head ning seletab, et iseseisvuse taastumise järel tunnustas riik Kiriku tähtsust okupatsiooni ajal „nii usu kui vabaduselootuse alal hoidmisel. Seda hindas nii rahvas kui valitsus.“ Tema sõnul „viis paavst Johannes Paulus II visiit aastal 1993 suhte täiesti uuele tasemele: see oli esimene kord, mil valitsuse ametnikud töötasid käsikäes ja külg külje kõrval kiriku ametnikega. Tekkinud oli uus vastastikune lugupidamine.“

„Tolle visiidi järel allkirjastati Püha Tooli ja Leedu Vabariigi vahel neli kokkulepet,“ ütles Grušas ja lisas, et praegu on riigi ja Kiriku vahelised töösuhted väga head.

Ettevalmistused paavsti visiidiks

Grušas ütles, et kõige olulisem viis valmistumiseks on palve ja seletas, et igal pühapäeval pärast Missat palutakse inimestel visiidi eest palvetada.

Teine oluline aspekt on Grušasi sõnul teavitustöö ja jõudmine nende inimeseni, kes sageli kirikus ei käi. Ent kuna tegemist on suursündmusega ka logistilises mõttes, teeb valitsus samuti oma osa.

„Jeesus Kristus, meie Lootus“

Lõpetuseks väljendas Grušas omaenda rõõmu peagi kätte jõudva visiidi osas: „Paavsti tulekuga ootame me külalist, kes esindab Jumala kohalolekut: me valmistume suure külalise vastuvõtmiseks.“

Ta ütles, et paavst Johannes Paulus II visiit andis Leedu rahvale uue ajastu alguses suurt lootust ja lisas, et inimesed vajavad kõigi praeguse aja raskuste juures lootuse sõnumit samavõrd palju, sest nad „tunnevad, et see suur vabaduse lootus on raskem, kui nad oskasid oodata.“

„Nad vajavad uut lootust,“ ütles Grušas, „lootust, et tulevik ei ole ainult majanduses ja poliitilistes seadustes, vaid Jeesuses Kristuses, pääsemises ja Evangeeliumi rõõmusõnumis – inimestel on vaja seda kuulda.“

Allikas: Vatican News

Social button for Joomla