Katoliku Kirik Eestis



Per crucem ad astram

amatoKesksuvisesse Vilniusesse olid kokku tulnud kümned tuhanded palverändurid, et olla tunnistajaks peapiiskop Teofilius Matulionise õndsakskuulutamisele.

Leedus on tänaseks ametlikult kanoniseeritud üks pühak - püha Kazimieras, kes elas aastatel 1458-1484. Nüüdseks on Leedus ka kaks õndsakskuulutatut – peapiiskop Jurgis Matulaitis ning alates 25. juunist 2017 peapiiskop Teofilius Matulionis. Lisaks on algatatud veel neli Jumala sulase õndsakskuulutamise protsessi.

Peapiiskop Teofilius Matulionise õndsakskuulutamise eelõhtul olid enamik Vilniuse kirikuid avatud. Piiskopkondlikus katedraalis toimus terve ööpäeva kestev Adoratsioon. Katedraal oli kaunistatud punaste roosidega – punane roos on ju märtri sümbol.

Mängis vaikne muusika ja kõigil oli võimalus palvetada Jumala sulase Teofiliuse eeskostele toetudes. Katedraali oli paigadatud ka Teofiliuse sark säilmetega. Usklikud tõid lilli ja palvetasid harduses selle ees. Palverändureid-palvetajaid, nii kohalikke kui välismaalasi, keda oli Vilniusesse kogunenud üle 30 000, jagus katedraali kogu ööks. Ühispalvus kulmineerus pühapäeva, 25. juuni pealelõunal Vilniuse katedraali väljakul õndsakskuulutamise Missaga.

Õndsakskuulutamise Püha Missal osales koos teiste kardinalide ja piiskoppidega ka Eesti piiskop isa Philippe Jourdan. Jumala sulase Teofiliuse nimetas paavsti nimel õndsaks kardinal Amato, Pühakute Kongregatsiooni perfekt. Paavsti ametlik otsus peapiiskopi õndsate hulka arvamise kohta tehti teatavaks juba 1. detsembril 2016.

Peapiiskop õnnis Teofilius Matulionis sündis 22. juuni 1873 väikeses Anykščiaisi külas Leedumaal. Tema vanemad olid talupidajad. Varakult alustas ta leedu ja poola keele õppimist. 1887. aastal asus ta õppima Daugpilisi Gümnaasiumi. Peale viit gümnaasiumiaastat astus noor Teofilius Peterburgi preestriseminari ning 1900. aastal pühitseti ta preestriks. Preestriseminari õpingud kestsid üheksa pikka aastat, sest noor Teofilius soovis olla absoluutselt kindel oma kutsusmuses. Edasi tegutses ta hingehoiutööl kuni aastani 1923, mil ta Peterburis arreteeriti. Selline asjade käik oli tingitud katoliku kiriku vastu suunatud repressioonidest, mis algasid Venemaal juba 1917.a. Hiljem, peale vanglast vabanemist, jätkas ta Peterburis vaimulikutööga. 9. veebruaril 1929 pühitseti Teofilius Matulionis Peterburi Neitsi Maarja Pühima Südame kirikus piiskopiks. Samal aastal arreteeriti piiskop Teofilius sovietlike võimuorganite poolt aga uuesti ning saadeti asumisele Solovki saarele. Koos 33 asumisel viibiva preestriga rajas Teofilius seal oma kogukonna. Kui nõukogude võimud selle avastasid, saadeti Teofilius erireziimiga vanglasse Peterburgi lähedale, kust ta 1933.a. viidi üle Moskva vanglasse. Vastavalt samal aastal sõlmitud Leedu-Venemaa valitsustevahelisele paktile vangide vahetamise kohta, avanes Teofiliusel võimalus grupi preestritega tulla tagasi Leetu. Seejärel teenis ta edasi Kaunase piiskopkonnas, oli Leedu sõjaväekaplaniks ja toetas hingehoiualal Kaunase benediktiini kloostri munki. 1943. nimetati Teofilius Matulionis Kaišiadorise piiskopiks. Piiskop Teofilus kaitses katoliku kirikut saksa okupatsiooni eest ja oli abiks represseeritud inimestele. 1946. a. arreteeriti piiskop taas ning saadeti 10 aastaks vangistusse - esialgu Orshasse, hiljem Vladimiri ning seejärel Mordova vanglasse. Peale kümmet vanglaastat piiskop Teofilus vabanes ning ta pöördus tagasi Leetu. Piiskop Teofilus suri 10. augustil 1962.a olles veetnud viisteist aastat oma elust vanglas - piinatuna ja tagakiusatuna NKVD poolt.

teofili

Johannes Paulus II kirjutas Divinus perfectionis Magisteri Pühakute Kongregatsiooni aktis 1983. aastal, et apostlid ja märtrid on otseselt ühendatud Kristuses. Nad on austatud koos Neitsi Maarja ja kõikide ingitega ning nad on otseselt meie eestkostjaks.
Enne pühaku-staatusesse jõudmist, peab pühaku kandidaat kuulutatama õndsaks ja see eeldab ühte imetegu – tervendamist - mida ei ole võimalik selgitada tavameditsiiniga. Selleks, et inimene kuulutataks pühakuks, on vaja kahte imetegu. Kuid on võimalik ka selline eriline Jumala Armu osadus, mis tuleneb märterlusest – nn. õnnis märter. Sõna “märter” tuleneb kreekakeelsest sõnast marʹtys ja tähendab usutunnistajat. Märter on isik, kes on oma elu andnud Kristuse nimel. Märtri õndsaks- või pühakukskuulutamise korral ei ole vaja tõestada inimeste eeskostepalve läbi toimunud imetegusid, vaid märtrid on veretunnistajateks Kristusest oma eluga.

Leedu sai õndsa märtri Teofiliuse sel aastal ja loodame, et Eesti saab peagi oma eestkostja märtri piiskop Eduardi näol, kelle õndsakskuulutamise protsess on käimas. Õndsakskuulutamise tseremoonia oli Leedule ajalooline sündmus ja rahvapidu. Esmakordselt toimus õndsakskuulutamine Leedus kohapeal, piiskopkonnas, kus Jumala sulane Teofilius elas ja töötas.

Peapiiskop õnnis Teofilius, palveta ka Maarjamaa laste eest!
Marge-Marie Paas

Social button for Joomla