Katoliku Kirik Eestis



Läheme kooli – pühapäeval!

ZOJA MELLOV, Tallinna Peeter-Pauli roomakatoliku koguduse pühapäevakooli õpetaja

A-B hakka pähe
kui ei hakka, lükkan takka /vana lastesalm/

On pühapäev, kirikukellad helisevad kutsuvalt, kiirendan sammu, sest kohe-kohe on algamas jumalateenistus. Täna tulevad lapsed ka pühapäevakooli, lastele on antud võimalus tunda, et üks päev nädalas on teistsugune kui teised. Oleme ühe Isa lapsed ja iga uus tund toob uue kohtumise, liigume koos avastusretkele Pühakirja ja pühaduse tundmisel.

Eesti rahva koolitee algas Forseliuse aabitsakukega, kukk, kui sümbol kirikutornis hoiab meie meeled ärkvel. Püha Gregor (540–604) võrdleb kukke hea jutlustajaga, kes tiibadega oma külgi piitsutab (ise patte kahetseb), enne kui häält tõstab. Jumala sõna virgutab ja annab jõudu. Meie, pühapäevakooli õpetajatena, oleme läkitatud kuulutama rõõmusõnumit lastele.

Peaministri tänukiri Rooma-Katoliku Kirikule

Loe edasi: Peaministri tänukiri Rooma-Katoliku KirikuleTänukiri Rooma-Katoliku Kirikule

Viimased kuud on koroonaviiruse leviku tõttu olnud keerulised ning oleme pidanud muutma oma harjumusi, mõtlemist ja käitumist. Olen uhke, et suutsime ühiskonnana ja iga eestimaalase kaasabil nakkuse levikule vastu seista ning sellega oma inimesi hoida.

Erilise tänu on ära teeninud need inimesed, kes olid oma igapäevase töö ja panusega võitluses esireas, kellel ei olnud võimalik pidada oma ametit kaugtöökohal või kellele langes kriisi tõttu tavapärasest suurem vastutuskoorem.

Tänan teid südamest ning soovin rohket jõudu, rõõmu ja tervist edaspidiseks!

Jüri Ratas
peaminister

mai 2020

Peame hindama ja väärtustama seda, mis on hea meie oma kultuuris. Intervjuu Eestis elava misjonäriga Querida Amazonase teemal

Loe edasi: Peame hindama ja väärtustama seda, mis on hea meie oma kultuuris. Intervjuu Eestis elava...„Armastatud Amazonase piirkond seisab kogu oma hiilguses ja dramaatilisuses maailma ees.“ Nii algab paavst Franciscuse apostellik ekshortatsioon Querida Amazonia, mis avaldati 2020 alguses viimase piiskoppide Sinodi järgselt. Tegemist oli palju poleemikat tekitanud Sinodiga. Kuid selles ekshordatsioonis paavst kutsub usklikke üles leidma võimalusi, kus omavahel rääkida ja tegutseda ühiselt ühise kodu ja ühise hea nimel.

Siinjuures intervjuu Eestis elava misjonäriga Felipe Costaga, kus palusime veidi lähemalt kommenteerida Querida Amazonia teemat, sest ta on Eestisse tulnud just Amazonase piirkonnast ja oskab meile veidi selgitada selle piirkonna olemust.

Me ei tohi tagasi minna kus olime. Raniero Cantalamessa OFMCap

Loe edasi: Me ei tohi tagasi minna kus olime. Raniero Cantalamessa OFMCapToome siinjuures ära isa Raniero Cantalamessa OFMCap, paavstliku jutlustaja, jutluse Suurel Reedel püha Peetruse basiilikas Roomas, mis annab julgust ja valgust kõigile kristlastele praeguses eriolukorras, mida me elame viiruse leviku tõttu. Olgu need sõnad julgustamaks meid kriisist väljusemisel ja uude ellu astumisel nagu isa Cantalamessa meile soovitab.

Püha Gregorius Suur on öelnud, et Pühakiri - cum legentibus crescit - kasvab koos lugejaga. See tähendab, et igal lugemisel ärkab midagi meie südametes. Sel aastal me loeme, pigem nutame, Kristuse kannatusliturgiat, sest meie südames on valu, mis on vallanud kogu maad. Jeesuse Kristuse kannatus, mida me just kuulasime (Püha Luuka järgi), on objektiivselt suurim kurjuse kirjeldus maa peal, mis kunagi toime on pandud. Me võime seda vaadata kahe erineva nurga alt: kas eestpoolt või tagant, see tähendab selle põhjuste või tagajärgede kaudu. Me ei mõtle hetkel ajaloolistele põhjusele. Siis me satuksime kohe segadusse ja või hoopis kiusatusse nagu Pilatus, kes ütles: “Ma olen süüta selle verest!” (Mt 27:24)

.

Pühendamine Jeesuse Pühimale Südamele: lühike selgitus

Loe edasi: Pühendamine Jeesuse Pühimale Südamele: lühike selgitusJeesuse Pühima Südame vagadus on üks levinumaid vagadusevorme katoliku kirikus. Kiriku kalendris on isegi olemas päev, mil me austame kogu Kirikuga Jeesuse Pühimat Südant. See on Pühima Südame Suurpüha juuni lõpus.

Sellele teemale on pühendatud mitmed paavstlikud entsüklikad, nagu näiteks Pius XII „Haurietis Aquas“, Pius XI „Miserentissimus Redemptor“, Leo XIII „Annum Sacrum“ jne.

Aga vahel inimesed ei tea, mis on Pühima Südame mõiste sisu ja tähendus. Sel teemal on väga palju kirjutatud ning siinkohal ei ole võimalik seda põhjalikult selgitada. Toon välja ainult mõne aspekti.

Meie peame armastama oma ligimest!

Loe edasi: Meie peame armastama oma ligimest!«Aga kõigepealt pean ma ise vaatama, et ma Jeesuse Kristuse kombel oma ligimest armastan,» ütles isa Vello Salo sageli enda kohta.

Teisipäeval, 21. aprillil möödub üks aasta isa Vello Salo lahkumisest Taevase Isa koju. Isa Vello lahkus eelmise aasta Ülestõusmispühal, ilusamat lahkumisaega on raske leida - astuda üle igavikus lävepaku.

«Rõõm Kristuse võidust kõige kurja üle - elu võidust surma üle - iseloomustas ka isa Vellot. Seda usku ja rõõmu jätkus tal jagada meile kõigile. Tema armastus ületas konfessioonide ja maailmavaadete piirid, tehes temast kõigi kristlaste ja kaasteeliste hingekarjase», kirjutab Eesti Kirikute Nõukogu kaastundeavalduses Katoliku Kirikule.

Aastast 2001 oli Vello Salo Pirita Püha Birgitta kloostri preester, elades ja teenides Jumalat igapäevaselt koos birgitiini õdedega.

Kindlasti ta on juba kuulda võtnud paljude usklike eeskostepalveid ja andnud lohutust. Kuna me praeguses olukorras üheskoos ei saa isa Vellot meenutada tema surma-aastapäeval, siis võiksime mõelda tema ühele elumotole, et kõike mida teie teete, tehke armastusega! «Meie kohus on üksteist teenida ja hoida ning armastada». Kuid meie preestrid pühitsevad teisipäeval, 21. aprillil tema hinge eest Püha Missat. Kristuse valgus paistku talle!

Katoliku kirik püüab vaatamata keerulisele eriolukorrale käesoleval aastal avada Pirita kloostrisse isa Vello Salo mälestustoa. 

 

Ülestõusmisoktaavi esmaspäeva mõtisklus

Kaheksa päeva jooksul alates Jeesuse Kristuse ülestõusmise suurpühast tähistame Kirikus aega, mida nimetatakse oktaaviks (ld octavus = kaheksas). Selle aja liturgia koos oma lugemistega räägib meile eriti Jumala piiritust armastusest ja halastusest meist igaühe vastu. Tõepoolest, ülestõusmisoktaav lõpeb järgmisel pühapäeval, kui tähistame Jumala halastuse pühapäeva. Kaheksa päeva jooksul avastame ja kogeme, et Jeesuse püha kannatamine, surm ning ülestõusmine on kõige tähtsam märk just Jumala armastusest ja halastusest meie kõigi vastu.

Ülestõusmispüha mõtisklus

Loe edasi: Ülestõusmispüha mõtisklusArmsad vennad ja õed!

Midagi täiesti uut on sündinud, midagi ootamatut, mille sihtpunkti me ei tea. Vaatamata sellele hetkele, meie, kristlased ikkagi tegeleme ühe asjaga – ootame Issanda tulekut! Täna isegi rohkem kui kunagi varem!

See, mida me Paasapühal mälestame ei ole lihtsalt sündmus, Issand seadis meile kohtumise meie endi eludega, ja Paasapühast Paasapühasse, ta toob meid Temale lähemale. Ta toob meid pääste ja armastuse poole lähemale! See on see, mis Temal on inimkonna jaoks!

Suure nädala mõtisklus. Vaikne laupäev

Loe edasi: Suure nädala mõtisklus. Vaikne laupäevJeesus suri tõeliselt ristil meie pattude pärast. Jeesus, meie Issand, „alandas iseennast, saades kuulekaks surmani.”1 Ja siis, kui kõik oli läbi, tuli rikas mees, Joosep Arimaatiast, kes oli salajas Jeesuse jünger. Ta läks Pilaatuse juurde ja palus enesele Jeesuse ihu. „Pilaatus käskis selle anda. Ja Joosep võttis ihu, mässis selle puhtasse linasse ja pani oma uude kaljusse raiutud hauakambrisse ning veeretanud haua ukse ette suure kivi, läks ära.”2 Pärast kannatamist puhkab nüüd Jeesus hauas. Ta on meid juba päästnud ja nii nagu Jumal hingas pärast maailma loomist „seitsmendal päeval kõigist oma tegudest,” 3 saab Jeesus, kes on ristil kõik uueks teinud, oma lunastustööst puhata.

Suure nädala mõtisklus. Suur Reede

Loe edasi: Suure nädala mõtisklus. Suur ReedeArmsad vennad ja õed Kristuses.


Me elame sellisel ajal, mida mitte keegi meist ei oleks oodanud. Koroonaviirus on lühikese ajaga kiskunud välja meid tavaelust ja pannud meid piirangutega eriolukorda. Ka meie usuelu on piiratud. Me ei saa koos tähistada Püha Nädalat ning me ei saa osaleda Missal. Pole kahtlust, et selle järgimine on kuulekuse ja armastuse väljendus teiste suhtes. Teises küljest piirangud tekitavad väga palju kannatusi. Meie usku testitakse!


Niisiis, piirangute kaudu Issand toob aga palju valgust meie ellu. Usust juhituna ja meie isiklikust suhtest Jumalaga (palve, igapäevane Pühakirja lugemine ja mõtisklus...), näeme kui nõrgad me tegelikult oleme ja kui suuremeelne ning auväärne on Issand, meie Taevane Isa. Meil on olnud harjumus käia pühapäeval Missal või osaleda erinevatel teenistustel teadvustamata selle sügavaimat tähendust meie elus. Mitte kunagi varem pole me kutsutud olnud Missale internetis. Võimalik, et esimest korda oma elus me näeme, kuidas Jumal räägib meiega väga isiklikult ja Tema sõna puudutab meie iga ühe elu.