Katoliku Kirik Eestis



Püha paavst Johannes Paulus II sünniaastapäeva puhul (18. mai 2020)

JPIIpuhaPüha paavst Johannes Paulus II mälestuseks on pühendatud Missa Peeter-Pauli katedraalis 18.mail kell 8.00. Kõik on kutsutud!

100 aastat tagasi, 18. mail sündis väikeses Poola linnas Wadowice Karol Józef Wojtyła. Ta oli paavst aastatel 1978–2005, pontifikaadi nimega Johannes Paulus II. Ta oli 264. Rooma Paavst.

Paavsti mälestuseks läkitas paavst emeeritus Benedictus XVI ilusa kirja Kirikule, milles ta kirjutab, et paavst Johannes Paulus II on pühak “suure tähega”, kuid see ei tähenda midagi grandioosset suurt, vaid pigem seda, et midagi saab nähtavaks inimeses ja tema kaudu, mis pole tema oma, vaid Jumala töö, mis muutub tema kaudu äratuntavaks. “See saab võimalikuks vaid enda suurusest loobumise tulemusena. Inimene laseb Jumalal tema kallal töötada ja nii saavad Jumala töö ja jõud tema kaudu nähtavaks maailmas.”

Pärast põhiõpinguid Wadowices 1938. aastal, astus ta Krakovi Jagellooni ülikooli. Kuid kogu Euroopa kohal tihenevad vaikselt ähvardavad natsionaalsotsialismi ja kommunismi pilved, mis toovad endaga kaasa leina, tragöödiaid ja veresaunu ning peale Jalta lepingu sõlmimist jagavad Euroopa kaheks. Õpingud ülikoolis jäävad tulevase paavsti jaoks lühiajalisteks, kuna 1939.a. sulgevad natside okupatsiooniväed kõik ülikoolid ja noor Karol peab minema tööle. Aastatel 1940 - 1941 töötab ta enda elatamiseks ja Saksamaale saatmise vältimiseks kaevanduses ja Solvay keemiatehases.

Kuid 1942. aasta sügisel tunneb ta endas vaimuliku kutsumust ning palub end võtta preestrikandidaatide hulka.

Koos üheksa kaaslasega alustab ta preestriõpinguid Krakovi suurimas "põrandaaluses" seminaris, mida juhatab Krakovi peapiiskop kardinal Adam Stefan Sapieha, kes isiklikult jälgib kümne preestri kandidaadi õpinguid.

Sõja lõppedes jätkab ta oma õpinguid kõigepealt taasavatud Krakovi suurimas seminaris, seejärel Jagellooni ülikooli teoloogia teaduskonnas, jõudes lõpuks preestrikspühitsemiseni, mis toimus Krakovis 1. novembril 1946. a.

Järgnevalt saadab kardinal Sapieha ta Rooma, kus ta kaitseb teoloogiadoktori kraadi 1948.a. oma tööga teemal " Usk Püha Risti Johannese töödes" Angelicumi ülikoolis. Sel perioodil oma puhkuste ajal praktiseerib ta hingekarjase tööd poola emigrantide hulgas Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis.

1948. a. pöördub ta tagasi Poolasse ja teenib koguduse vikaarina alguses Niegowići koguduses Krakovi lähedal ja seejärel Püha Floriani koguduses, saades ühtlasi ka ülikooli kaplaniks kuni aastani 1951, mil ta alustab taas oma filosoofia ja teoloogia õpinguid. 1953. a. kaitseb ta Jagelloni ülikoolis oma doktoritööd teemal:"Kristliku eetika õpetamise võimalikkusest lähtudes Max Scheleri eetika süsteemist"

Pisut hiljem saab temast teoloogiaprofessor eetika ja moraali alal Krakovi suurimas seminaris ja Lublino teoloogia teaduskonnas. Mõni aasta hiljem leiab aset järjekordne muudatus - 4. juulil 1958.a. nimetab paavst Pius XII ta Ombi titulaarpiiskopiks ja Krakovi abipiiskopiks. Sama aasta 28. septembril saab ta piiskpopiks pühitsuse Waweli katedraalis Krakovis, peapiiskop Eugeniusz Baziaki palve ja õnnistuse läbi.

Möödub kõigest kuus aastat ja 13 .jaanuaril 1964. a. nimetab paavst Paulus VI noore piiskopi Karol Wojtyla Krakovi peapiiskopiks. Kolm aastat hiljem, 26. juunil 1967.a. saab temast kardinal. Need daatumid tõestavad selgelt, et tema oli üks neist piiskoppidest, kes võttis osa Vatikani II kirikukogust aastatel 1962 - 1965, tegeledes eriti aktiivselt konstitutsiooni Gaudium et spes formuleerimisega.

Seejärel, 16. oktoobri õhtul 1978. a., on Karol Wojtyla kutsutud veelgi laiendama oma tegevusvälja ja embama Püha Peetruse järeltulijana kogu maailma. Ja ajal kui kõik meenutavad tema esimesi sõnu, millega ta pööördus Püha Peetruse väljakule kogunenud usklike poole: "Avage Kristusele väravad!", jätkab tema Evangeeliumi avamist oma eluga andes sellest tunnistust oma erakordse tööga. Näiteks võib tuua tema pastoraalsed visiidid - 144 korral on ta külastanud Itaalia erinevaid paiku, ning olles Rooma Piiskopiks, on ta külastanud linna 344-st kogudusest 301 -te. Samuti veel 102 apostoolset reisi kogu maailmas, mis on hõivanud 11,1% tema ajast, on kõnekas ilming Peetruse järeltulija jätkuvast pastoraalsest hoolitsusest kogu Kiriku eest.

Johannes Paulus II liikus enne Vatikanis peetavat üldaudientsi 13. mail 1981 Püha Peetruse väljakul kogunenud rahva hulgas, kui umbes kella 17.15 paiku kohaliku aja järgi tulistas Mehmet Ali Ağca tema suunas kaks lasku. Pärast pikka ravi ta taastus sellest siiski hästi.

Tema intellektuaalne ja vaimne pärand on hindamatu. Lisaks vaimukultuuripärandile, ta avaldas luuletusi ja kirjutas näidendeid. Osaliselt on need ka avaldatud eesti keeles.

30. aprillil 2000, püha Faustina kanoniseerimise päeval Roomas, kuulutas paavst Johannes Paulus II kogu Kiriku jaoks välja Halastuse püha. Seda püha tähistatakse igal aastal Ülestõusmispüha-järgse pühapäeval. Paavst emeeritus Benedictus XVI on kirjutanud: “Oma viimases raamatus „Mälu ja identiteet“, mis avaldati paavsti surma eelõhtul, võttis paavst Johannes Paulus II kokku Jumala halastuse sõnumi. Ta tõi välja, et õde Faustina suri enne Teise maailmasõja õudusi, kuid Issand andis vastuse sellele kõigele väljakannatamatule õudusele jube eelnevalt. Tundus, nagu tahaks Kristus Faustina kaudu öelda: „Kurjus ei saa kunagi võitu. Ülestõusmispühade müsteerium kinnitab, et headus lõpuks võidab ja et elu võidab surma ning armastus ületab vihkamise”.

Üks oluline sündmus, mis on paavsti poolt sisseseatud, on Ülemaailne Noortepäev. Ülemaailmse Noortepäeva algatamine oli järjekordne näide paavst Johannes Paulus II suurest huvist noorte vastu, mida ta väljendas oma ametiaja algusest peale. Juba oma ametisse seadmisel ütles ta noortele: „Teie olete maailma tulevik, teie olete Kiriku lootus, te olete minu lootus.“ Norotepäevad toimuvad ühes maailma piiskopkonnas paari aasta tagant. Järgmised toimuvad 2023 Portugalis.

Johannes Paulus II suri Vatikanis 2. aprillil 2005 pärast pikka haigust. Ta kuulutati õndsaks 1. mail 2011 paavst Benedictus XVI poolt ja pühakuks 27. aprillil 2014 Franciscuse poolt.

 

Tallinnas on Pühade Apostlite Peetruse ja Pauluse koguduse juures püha paavsti auks nimetatud esindusruum. Püha Johannes Paulus II saal avati 2010. aastal ja seal on võimalik vaadata tema eluloonäitust.

Enne paavst Franciscuse visiiti mälestati 11. septembril 2018 katoliiklaste poolt püha paavsti visiiti Maarjamaale 1993. aastal pärast  väikese austuskontserdiga.

Täname koostöö eest Poola saatkonda.

Täna on meil aga võimalus igapäevaselt palves pöörduda püha paavst Johannes Paulus II poole.

Palve
Oo Pühim Kolmainsus, me täname Sind, et Sa oled Kirikule andnud püha Johannes Paulus II ja oled temas lasknud särada oma isaduse hellust, Kristuse Risti au ning armastuse Vaimu hiilgust. Tema, kes usaldus täielikult Sinu lõpmatule halastusele ja Pühima Neitsi Maarja emalikule eeskostele, oli meile Jeesuse, Hea Karjase, elavaks kujuks. Ta näitas meile, et pühadus on igapäevase kristliku elu eesmärk ja tee, mille läbi me saavutame igavese ühenduse Sinuga. Anna meile tema eeskoste kaudu ja oma tahte järgi seda armu, mida me Sinult palume lootes, et ta on arvatud Sinu pühakute hulka. Aamen.

 

Social button for Joomla