Maarjapais



Pihiliturgia 7. aprillil kell 18 katedraalis

 uus 

Loe edasi: Pihiliturgia 7. aprillil kell 18 katedraalis

Tallinna Pühade Peetruse ja Paulus katedraalis toimub juba traditsiooniks saanud pihiliturgia reedel, 7.aprillil kell 18. Et paastuaega veelgi sügavamalt elada, kutsub Kirik meeleparandusele ning pakub selleks meeleparandusliturgiat. „Kogu meeleparanduse sakramendi mõjusus seisneb selles, et ta annab meile tagasi Jumala armu ning ühendab meid südamlikus sõpruses Jumalaga" (Catechismus Romanus, 2,5,18, Katekismus 1468).  Kõik on kutsutud!

Isa Pio Pietrelcinast 10 nõuannet paastuajaks

Loe edasi: Isa Pio Pietrelcinast 10 nõuannet paastuajaks

Isa Pio ehk tuntud kui padre Pio, oli müstikust kaputsiini munk, kes elas erinevates kloostrites Lõuna-Itaalias 20. sajandil. Tema kehal olevat 50 aastat olnud stigma ehk Kristuse ristihaavade veritsevad jäljendid. Padre Pio oli tuntud ka pihiisana ja tihti ta istus tunde pihitoolis ning ootas inimesi pöördumisele. Teda peetakse ka hea meeleparanduse pühakuks. Siinjuures toome ära padre Pio 10 soovitust heaks paastuks.

1. Esiteks on vaja vaimset võitlust. Olgu sul alati meeles tõsiasi, et siin maailmas peame pidevat võitlust ja alles paradiisis saame kroonitud võiduga; hetkel on see siin vaid proovipinnas ja tasu antakse meile ülal.

Ristitee Tallinna vanalinnas Suurel Reedel

Loe edasi: Ristitee Tallinna vanalinnas Suurel ReedelSellel aastal toimub oikumeeniline ristitee palvus Suurel Reedel Tallinna vanalinnas, algusega kell 12.30. Kogunetakse Tallinna Jaani kirikus kell 12.00 keskpäeval. Seejärel liigutakse palvetades RKK Peeter-Pauli katedraali ning sealt edasi Oleviste kirikusse. Ristitee viimane peatus on EELK Toomkirikus Toompeal. Kõik on kutsutud, eriti koos peredega osalema.  

Isa Cantalamessa: Andke endid Jumalaga lepitada! (2Kr 5:20)

Loe edasi: Isa Cantalamessa: Andke endid Jumalaga lepitada! (2Kr 5:20)See kõik on Jumalast, kes meid on enesega Kristuse läbi lepitanud ja andnud meile lepitusameti; kuna see oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega ega arvestanud neile nende üleastumisi ning on pannud meisse lepitussõna. Meie oleme nüüd Kristuse käskjalad, otsekui Jumal ise julgustaks meie kaudu. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga! Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees. Aga olles kaasabilised me manitsemegi teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks, ta ütleb ju: „Ma olen sind kuulnud soodsal ajal ja aidanud sind päästepäeval. Ennäe, nüüd on ülisoodus aeg! Ennäe, nüüd on päästepäev!" (2Kr 5:18–6:2). 

Paavst sõidab Egiptusesse

Loe edasi: Paavst sõidab Egiptusesse

Paavst Franciscus sõidab visiidile Egiptusesse. Apostellik välisvisiit leiab aset aprillikuus peale Ülestõusmispühi, teatas Püha Tool 18. märtsil.

Visiit toimub 28 kuni 29. aprillini 2017. Paavst külastab Kairot ning kohtub Egiptuse riigipeaga ja erinevate usuliidritega. Tegemist on kaheksateistkümnenda paavst Franciscuse välisvisiidiga.

Kus on rist, seal on ülestõusmine

Loe edasi: Kus on rist, seal on ülestõusmine“Kristus ei ole rikas mees suure varandusega, vaid vaene, kes ei tea, kelle õlale toetada oma pea.”  "Meie võtame tihti Kristuse risti kui mööblitükki, või eset, mida pelgalt kaelas kanda, ja meie ei tunnista, et Jeesus ohverdas ennast kogu inimkonna pattude ja kurja eest," selgitas paavst Franciscus Roomas paastuaja teisel pühapäeval. Paavst selgitas Jeesuse kirgastumist Tabori mäel: “kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse. Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga.” (Mt 17 : 1-3). Ta kirjeldas, et Jeesus Kristus kui kristlase elu kese, kinnitab, et ta on kõigis inimestes - ta särab samuti nendes inimestes, kes kannatavad puudust või valu.

Neli aastat koos paavst Franciscusega

Loe edasi: Neli aastat koos paavst FranciscusegaJorge Mario Bergoglio on alates 13. märtsist 2013 266. Rooma paavst. “Õed ja vennad, tere õhtust”. “Palvetage minu eest”. Tema alandlik hoiak ja vahetu suhtlemisstiil oli peale esmast avalikku tervitust kõigile koheselt selge – hoiak, mis on saatnud tema nelja ametiaasta jooksul kogu Kirikut. Pontifikaadi viienda aasta alguses palub paavst Franciscus jätkuvalt tema eest palvetada, ja seda täiel tõsikindlusel, sest koorem, mida Peetruse ametijärglane tänases sekulariseeritud ühiskonnas kannab, on väga suur. Viimastel aastatel paavst Francisiscus on pakkunud meile kustumatuid momente: kohtumine Vene ortodoksi patriarhi Kirilliga Kuubal, palve vaikuses Auschwitzi müüride vahel, Ema Teresa kanoniseerimine, rahukohtumine Assisis ning oikumeeniline palvus Lundi katedraalis, Rootsis, reformatsiooni 500. aastapäeva meenutamisel.

Katoliku kirik näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Loe edasi: Katoliku kirik näeb olulisima vaimuliku teemana igapäevast tööd noortes peredes

Avaldame ajalehes Eesti Kirik  8. märtsil ilmunud intervjuu piiskop Philippe Jourdaniga.  

Milline on katoliku kirik Eestis põhiarvudes, palju on neid, kelle kaudu saab igapäevast jumalariigi tööd teha?
Katoliiklasi on Eestis üle 6000. Tuntakse loomulikult Püha Birgitta kloostrit Tallinnas. Kuid teatakse ka Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise kogudust, kus töötab kaks nunna, peamiselt nad teenivad seal eakaid ja haigeid.

Püha Joosepi palvenoveen

Loe edasi: Püha Joosepi palvenoveen

 

 

 

19. märts on kirikupüha, Püha Joosepi, Neitsi Maarja vooruslikuma abikaasa püha. Tegemist on kiriku suurpühaga ja soovitatav on alates 10. märtsist, suurpühadele kohaselt, iga päev palvetada püha Joosepi noveeni. Siinjuures mõned palved püha Joosepi eeskosteks.

Andkem sel paastuajal oma osa ja tehkem seda usaldusega

Loe edasi: Andkem sel paastuajal oma osa ja tehkem seda usaldusegaAvila püha Teresa kirjutas oma autobiograafias: “Kui Issand kõneleb, siis on Tema sõnadel mõju… need valmistavad hinge ette, seavad selle valmis ja teevad õrnaks; valgustavad seda ja teevad selle õnnelikuks ning rahulikuks.” Inimesed mõtlevad seoses paastuajaga harva õrnusele, õnnele ja rahule. Üldiselt mõtlevad nad sellest hoopis rangemas ja keerulisemas võtmes: enese käsile võtmine ja oma moraalses ja vaimses elus vajaliku kevadpuhastuse tegemine, peamiselt almuste andmise, palve ja paastumise kaudu. Loomulikult on sellisel viisil moraalse ja vaimuliku elu korrastamise kasuks palju öelda. Tõepoolest, tuhkapäeva, paastuaja esimese päeva Evangeeliumis kõneleb Jeesus almuste andmisest, palvest ja paastumisest ning teeb seda heakskiitvalt. Aga kui Avila püha Teresal on õigus, siis tuleks meil meeles pidada, et Jeesuse sõnad valmistavad meie hinge ette – seavad selle valmis, annavad valgust ning teevad selle õnnelikuks ja rahulikuks.