Katoliku Kirik Eestis



Laste palverännak Maarjamaa 800

lp2015Sel aastal tähistame Eesti erilist pühendamist Neitsi Maarjale. Saame olla rõõmsad, et meie kodumaa on Maarjamaa, meie Emale pühendatud maa. Palverännakud Neitsi Maarjaga seotud paikadesse on maailmas väga levinud ja nood, üle ilma tuntud pühad paigad eri riikides, on kuulsad ja kõigile palveränduritele armsad. Meil Eestis päris üle maailma tuntud Neitsi Maarja ilmumise või imetegudega seotud kohti, kuhu rännata, ei ole. Küll aga oleme eriti väärikad ja erilised seetõttu, et meil pole mitte lihtsalt mõned paigad vaid koguni terve maa erilise pühendamise läbi Neitsi Maarjaga seotud. Mistõttu, rända siin kuhu tahad - ikka oled Maarja maal. Ja see on omaette imeline lugu.

Seetõttu tegime sel aastal lastega oma väikese kolmepäevase palverännaku Eestimaal, pühendusega Maarjamaa 800. aastapäevale. Algasime oma rännakut 25. augusti hommikul Tallinna katedraalis püha Missaga, kus andsime ennast eriliselt Jumala hoolde ja palusime õnnistust oma rännakule, et see saaks meie vaimuelu jaoks tõeliselt viljakaks ja aitaks meid Jumalale lähemale.
Juba esimese bussisõidu ajal – kui nii suuremad kui väiksemad palverändurid justkui ühest suust Roosipärga lugesid ning palavusest hoolimata kannatlikult Pühakirja lugemist kuulasid – sai selgeks, et see rännak täidab päris kindlasti oma eesmärki!

Et Eestimaal on lisaks oma väikestele ja ilusatele pühapaikadele ka teistmoodi põnevaid kohti, ootas meid esimesel päeval esmalt ees hoopis Kohtla kaevanduspark. Saime tarkust selle kohta, mis toimub meie Maarjamaa pinna all ja mismoodi nägi välja kaevurite töö. Ka saime proovida allmaa-rongisõitu kaevurite rongiga. Meie palverännak niisiis ei toimunud mitte ainult maa peal vaid ka maa all rännates. Võib ka nii! Ja kohe maa peale tagasi jõudes ronisime kõrgeima käe-jala ulatuses oleva mäe tippu...
Esimese päeva kõrghetk oli siiski Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnakloostri ehk Kuremäe kloostri külastus. Pühtitsa tähendab püha paika ja püha on see paik seetõttu, et mitusada aastat tagasi ilmus siin karjastele Jumalaema ning jättis neile oma ikooni. Ikoon on siiani kloostri kirikus ja sellega on seotud mitmed imeteod. Saime maitsta ka Pühtitsa tervendava allika vett – ka allika juures on Neitsi Maarja ennast ilmutanud ja haigetel terveks saada aidanud.

Bussisõidust väsinud ent virge vaimuga palverändurid jõudsid õhtuhakul Tartu Katoliku kooli, kus meid sealsed Õed rõõmsate naeratustega juba ees ootasid. Seal võisime end sisse seada, perekondlikult toreda õhtusöögi pidada (õpetajatel oli loomulikult suur rõõm sellest, et nii tüdrukud kui poisid ennast köögitoimkonnas appi pakkusid!) pisut ühiselt aega veeta ja siis juba pea padjal (või pigem seljakotil...) uinuda, et uueks päevaks jõudu koguda. Päris enne magamaminekut vaatasime kõik koos filmi Kristuse Ristiteest, et paremini aru saada Tema armastuse suurusest ja ennast järgmiseks päevaks hästi ette valmistada.

Teist päeva alustasime püha Missaga Tartu Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Kirikus, mille järel saime näha ka Tartu imettegevat Jumalaema ikooni ja paluda Jumalaema eeskostet eelseisvaks päevaks. Meie palveid võeti igal juhul kuulda, kasvõi lihtsalt selle põhjal järeldades, et lubatud vihmasaju asemel õnnistati meid ideaalse matkailmaga!
Et mitte maa-alust elu tähelepanuta jätta, uurisime sellel päeval esmalt Piusa koopaid, seest ja väljast. Liivamägedel jagus tegevust tükiks ajaks, nõnda et silmad-kõrvad kõigil liivaga hästi sõbraks said.
Pärast kosutavat frikadellisuppi või seljankat ootas meid aga kogu palverännaku kõige katsumuslikum osa - 15 kilomeetrine matk läbi metsa ja üle mägede Vastseliina piiskopilinnuse poole. Teel olles lugesime Roosipärga, laulsime Härma müüri ääres oma kodumaa looduse imede ees kiituslaulu Maarjamaa Emale (video) ning arutlesime lastega Kristuse kannatuste üle... Vahepeal kinnitasime keha mustikate, pohlade ja võileibadega – ikka selleks, et uuteks palveteks (ja mäetippude vallutamisteks) jõudu koguda. Ning peab ütlema, et Piusa jõekalda ürgse looduse rüpes ja hilissuvises õhtupäikeses koos noorte palveränduritega Ristiteed lugeda on midagi täiesti kirjeldamatult ilusat! See oli kõige ehtsam palverännak, sest tänu ühisele palvele ning heale ettevalmistusele Isa Igori hommikuse jutluse näol suutsime tõepoolest sellel rännakul oma mõtetes ja südames Kristuse Ristiteega ühineda. Ja vaatamata raskusele, tegid seda kõik suure rõõmuga - polnud näha ühtegi vingus nägu ega kuulda pisimatki virinat! Täpselt nii nagu peab!
Vastseliina linnuse juurde jõudsime küll lõpuks siiski bussiga, sest läksime oma matkaga pisut teist teed, kui oleksime pidanud. Aga see ei lugenud midagi! Vastseliina linnus oli igal juhul väga võimas – eriti päikeseloojangul! Seda on kutsutud teisiti ka Jumalaema linnuseks, sest linnus on samuti meie Emale pühendatud. Ja ime tõttu, mis selles linnuses aset leidis, on see olnud läbi sajandite tähtsaks palverännakukohaks.
Võiks ju arvata, et pärast niisugust rännakut ollakse väsinud... kuid oh ei! Tagasi Tartus, ootas meid pärast üsna hilisel tunnil peetud õhtusööki ees veel väike etendus, mille (täiesti omaalgatuslikult ja suure saladuskatte all) olid võimlas leiduvatest vahenditest inspireerituna ette valmistanud meie tublid tütarlapsed. Suur tänu neile meeleoluka õhtu eest!
Viimase palverännakupäeva hommik oli sarnane eelmisega. Lisandus vaid asjade pakkimine ja varsti olimegi kogu kamraadiga jälle bussis, mille erakordselt vahva juht viis meid sinna, kus saime teha midagi, mida enamik meist kordagi elus teinud ei olnud - kanuuga sõita! See osutus parajaks väljakutseks (eelkõige õpetajatele, kes ise nii kiired õpilased ei ole, kui lapsed..), aga meil oli eriliselt tore instruktor ja lõppeks polnud asi üldse keeruline vaid ainult lõbus ja seiklusrikas kõigile!
Lõpetasime oma vesirännaku võileivasööminguga päikese paistel (söögipalve: video) ja alustasime oma palverännaku viimast etappi - kojusõitu. Sellest palju teada ei ole, sest väsimus niitis jalust suurema osa rändureid...

Niisiis rändasime oma kolmapäevasel teekonnal igal pool - maa all, maa peal, vees ja õhus (vaatetorni abil). Ja igal pool tundsime, et oleme siin maal tõesti koos Maarjaga. Tema oma hoole ja abiga juhtis meid sellel teel Kristuse jälgedes ja Tema juurde, nii nagu talle kombeks.
Ja leidsime kinnitust, et Eesti on tõesti Maarjamaa - sest nii ilus saab küll olla ainult selline maa, mille eest Taeva ja Maa Kuninganna ise eriliselt hoolt kannab.

Pildid palverännakust

Johanna Aus
Triin Lilleberg

Social button for Joomla