Katoliku Kirik Eestis



22. loeng: Haigete salvimise sakrament - matused

HAIGETE SALVIMISE SAKRAMENT

313.  Kuidas käsitab haigust Vana Testament?
1499-1502
Vanas Testamendis kogeti haigust kui nõrkuse märki, mis samas oli salapärasel kombel seotud patuga. Prohvetid aimasid, et haigusel võib olla ka lunastav väärtus haige või tema kaasinimeste pattude suhtes. Nõnda põeti haigust Jumala pilgu ees, kellelt paluti tervekssaamist.

314. Mis tähtsus on sellel, et Jeesus tundis kaasa haigetele?
1503-1505
Jeesuse kaastunne haigete vastu ja Tema mitmed tervendamised olid selge märk, et koos Temaga oli saabunud Jumalariik ning seepärast võit patu, kannatuse ja surma üle. Omaenda Kannatuse ja Surmaga andis Kristus uue tähenduse meie kannatusele, millest võib siis, kui see on ühenduses Kristuse omaga, saada meile endile ja kaasinimestele puhastuse ning pääsemise vahend.

315.  Mis hoiak on Kirikul haigete suhtes?    
1506-1513, 1526-1527
Issandalt saadud tervendamisülesannet püüab Kirik täita haigete eest hoolitsemise ning nende eest palvetamisega. Kirikul on haigete tarvis ka eriline sakrament, mille seadis Kristus ja  millest püha Jaakobus tunnistab: „Kui keegi teie seast on haige, siis ta kutsugu kogudusevanemad enese juurde ja need palvetagu tema kohal teda õliga võides Issanda nimel” (Jk 5:14).

316. Kes võib vastu võtta haigete salvimise sakramenti?
1514-1515, 1528-1529
Seda sakramenti võib vastu võtta iga usklik kohe, kui teda haiguse või vanadusnõtruse tõttu ähvardab surmaoht. Usklik võib seda vastu võtta mitu korda uuesti, kui haigus süveneb või kui lisandub veel mõni raske haigus. Kui võimalik, peab haige enne selle sakramendi pühitsemist isiklikult pihtima.

317. Kes jagab seda sakramenti?
1516, 1530
Seda sakramenti võivad jagada ainult piiskopid või preestrid.

318. Kuidas pühitsetakse seda sakramenti?
1517-1519, 1531
Selle sakramendi pühitsemise juures on keskne salvimine õliga  – kui võimalik, piiskopi pühitsetud õliga, kusjuures salvitakse haige laupa ja käsi (rooma riitus) või ka veel muid kehaosi (teised riitused) –, mida saadab vaimuliku palve selle sakramendi erilise armu eest.

319. Mis toime on sellel sakramendil?
1520-1523, 1532
See sakrament annab erilise armu, mis liidab haige tihedamini Kristuse Kannatusega – tema enda ja Kiriku hüvanguks. See toob talle lohutust, südamerahu, julgust ja ka pattude andeksandmise, kui ta ise ei suuda enam pihtida. Kui see on Jumala tahtmine, võib see sakrament tuua kehalise tervenemise. Igal juhul valmistab salvimine ette haige teekonda Isa koju.

320. Mis on viaatikum (ld viaticum)?
 1524-1525
Viaatikum on püha Armulaud, mida võtavad vastu need, kes valmistuvad lahkuma sellest elust igavesse. Osadus surnud ja ülestõusnud Kristuse Ihu ja Verega siit maailmast Isa juurde mineku hetkel on igavese elu seeme ja ülestõusmise vägi.

4. ptk MUUD LITURGILISED PÜHITSUSED
SAKRAMENTAALID

351. Mis on sakramentaalid?
1667-1672, 1677-1678
Sakramentaalid on Kiriku seatud pühad märgid erinevate elujuhtumite pühitsemiseks.  Nad koosnevad palvest ja seda saatvast ristimärgist või muudest märkidest. Tähtsamad sakramentaalid on õnnistamised, mis ülistavad Jumalat ja paluvad Temalt ande, isikute pühitsemine ning esemete pühendamine Jumala teenimiseks.

352. Mis on eksortsism?
1673
Kui Kirik palub oma meelevallaga Jeesuse nimel, et keegi isik või mingi ese oleks kaitstud Kurja väe eest ning saaks tema võimusest vabastatud, räägime eksortsismist. Tavapärane eksortsism toimub igal ristimistalitusel. Erakordset, nn suurt eksortsismi tohib ette võtta vaid piiskopi volitatud preester.

353. Missugused rahvavagaduse vormid saadavad Kiriku sakramentaalset elu?
1674-1676, 1679
Kristliku rahva usklik meel on läbi aegade väljendunud vagaduse erinevates vormides, mis saadavad Kiriku sakramentaalset elu, näiteks reliikviate austamine, pühapaikade külastamine, palverännakud, protsessioonid, Ristitee ja Roosipärg. Kirik heidab tõelistele rahvavagaduse vormidele usuvalgust ning hoolitseb nende eest.

KRISTLIKUD MATUSED

354. Mis seos on sakramentidel ja kristlase surmal?
1680-1683
Kristlane, kes sureb Kristuses, jõuab oma maise olemise lõpus täiel määral uude ellu, mis sai alguse tema ristimisega, mis tugevnes kinnitamisel ning mida toideti Euharistias, taevase pidusöömaaja ettekuulutuses. Kristlase surma tähendus saab selgeks Kristuse – meie ainsa lootuse – Surma ja Ülestõusmise valgel. Kristlane, kes sureb Jeesuses Kristuses, lahkub oma ihust, et „viibida Issanda juures” (2Kr 5:8).

355. Mida väljendab matusetalitus?
1684-1685
Olenevalt kohalikest oludest ja pärimustest peetakse matusetalitust maailma eri osades erineval kujul. Ometi väljendub matusetalituses ikka kristliku surma ülestõusmislootus ning osadus surma läbi lahkunuga – eriti palvetes tema hinge puhastamise eest.

356. Mis on matusetalituse põhilised osad?
1686-1690
Tavaliselt koosneb matusetalitus neljast põhilisest osast: surnu vastuvõtmine koguduses lohutuse ja lootuse sõnadega; sõnaliturgia; Euharistia ja hüvastijätt, milles lahkunu hing usaldatakse Jumala, igavese elu allika hoolde ning ihu maetakse ülestõusmise ootuses.

Your browser does not support HTML5 audio. HAIGETE SALVIMISE SAKRAMENT 313.  Kuidas käsitab haigust Vana Testament? 1499-1502 Vanas Testamendis kogeti haigust kui nõrkuse"/>
Social button for Joomla

Välismaa


"Ma hingan, aga pole kunagi elanud" Noa lugu07 Jun 2019 11:08

17aastane Hollandi tüdruk Noa Pothoven otsustas abistatud enesetapu kasuks eelmisel nädalal. Meedia on viimase nädala jooksul väga laialdaselt kajastanud Noa juhtumit. Katoliku kirik on tõstnud esile Noa Pothoveni enesetappu kui meeleheitliku vastutustundetut tegu. Paavstliku Eluakadeemiapresident Monsignor Vincenzo Paglia kommenteeris noore tüdruku juhutumit, mille tagajärjed on kaugeleulatuvad: "Eutanaasia ja abistatav enesetapp on kõige kaotamine. Vastutus, [ ... ]

Loe edasi ...
Pariisi Jumalaema kirik on taas ellu ärkamas!20 Mai 2019 10:43
Pariisi Jumalaema kirik on taas ellu ärkamas!

Jumalaema kirikus ei ole juba kuu aega Missat peetud ning kirik on suletud. Aga Pariisi peapiiskop Michel Aupetit ütles ühes intervjuus Pariisi ajalehele Le Parisien, et ta soovib Jumalaema kirikus uuesti Missat pidada niipea kui võimalik, isegi kui see on esialgu, turvalisuse huvides, võimalik vaid “väikesele hulgale inimestele”. Peapiiskop, kes ootab kindral Jean-Louis Georgelini nõusolekut, ütles, et see olevat vaid nädalate [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta