Katoliku Kirik Eestis



16. loeng: Mis on sakramendid?

PAASAMÜSTEERIUM  KIRIKU SAKRAMENTIDES


224. Mis on sakramendid?     
1113-1131
Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad. Nende läbi saame osa Jumala elust. Sakramente on seitse: ristimine, kinnitamine, Euharistia (Püha Armulaud), meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus ja abielu.

225. Mis seos on sakramentidel Kristusega?
1114-1116
Kristuse elu saladused on see alus, millest Ta annab meile osa sakramentidena oma Kiriku vaimulike vahendusel.

Mis meie Lunastajas nähtav oli, see on nüüd Tema sakramentides.
 (Püha Leo Suur)

226. Mis side on sakramentidel Kirikuga?    
1117-1119, 1131
Kristus usaldas sakramendid Kiriku hoolde. Sakramendid on „Kiriku omad” kahes mõttes. Nad tulevad „Kiriku läbi”, sest neid toimetab Kirik, kes ise on Kristuse tegevuse sakrament. Nad on „Kiriku jaoks”, sest nad ehitavad üles Kirikut.

227. Mis on sakramentaalne pitser?
1121
See on vaimulik pitserimärk, mille inimene saab ristimise, kinnitamise ja vaimulikuseisuse  sakramentide läbi. See on Jumala kaitse all olemise tõotus ja tagatis. Selle pitseri läbi kujundatakse kristlane Kristuse sarnaseks, ta hakkab mitmel viisil osalema Tema preestriametis ning võtma erinevate seisuste ja ülesannete kohaselt omaks Tema rolli Kirikus. Nõnda on ta pühitsetud kummardama Jumalat ja teenima Kirikut. Kuna selline pitser on kustutamatu, siis saab sakramente, mis selle hinge jätavad, vastu võtta ainult üks kord elus.

228.  Mis seos on sakramentidel usuga?
1122-1126, 1133
Sakramendid mitte ainult ei eelda usku, vaid ka toidavad, tugevdavad ja väljendavad seda oma sõnastuse ja rituaalsete elementidega. Sakramente pühitsedes tunnistab Kirik apostlite usku. See seletab, kust tuleb vana ütlus palve ja usu ühtsuse kohta: lex orandi, lex credendi, s.t, kuidas Kirik palvetab, nõnda ta usub.

229. Miks toimivad sakramendid tõhusalt?
1127-1128, 1131
Sakramendid toimivad ex opere operato – selle tõsiasja alusel, et sakramentaalne tegu tehti –, sest Kristus ise toimib neis ja vahendab nendes tähistatavat armu. Sakramendi tõhusus ei sõltu ametikandja isiku pühadusest, küll aga vastuvõtja valmidusest seda vastu võtta.

230. Mis põhjusel on sakramendid pääsemiseks hädavajalikud?
1129
Isegi kui kõiki sakramente ei saa anda kõigile usklikele, on Kristusesse uskujaile sakramendid pääsemiseks hädavajalikud, sest nende läbi jõuab kohale sakramentaalne arm, pattude andeksandmine, Jumala lapseks võtmine ning Kristuse sarnaseks ja Kiriku liikmeks saamine. Püha Vaim tervendab ja muudab neid, kes sakramente vastu võtavad.

231. Mis on sakramentaalne arm?    
1129, 1131, 1134, 2003
Sakramentaalne arm on Püha Vaimu arm, mida jagab Kristus ja mis on igale sakramendile eriomane. See arm aitab usklikke nende teekonnal pühaduse poole, nii et seeläbi kasvab ka kogu Kiriku armastus ja usu tunnistamine maailma ees.

232. Milline on seos sakramentide ja igavese elu vahel?
1130
Sakramente pühitsedes – „oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist” (Tt 2:13) – saab Kirik juba praegu eelmaitse igavesest elust.

Your browser does not support HTML5 audio. PAASAMÜSTEERIUM  KIRIKU SAKRAMENTIDES 224. Mis on sakramendid?      1113-1131 Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kiriku"/>
Social button for Joomla

Välismaa


"Ma hingan, aga pole kunagi elanud" Noa lugu07 Jun 2019 11:08

17aastane Hollandi tüdruk Noa Pothoven otsustas abistatud enesetapu kasuks eelmisel nädalal. Meedia on viimase nädala jooksul väga laialdaselt kajastanud Noa juhtumit. Katoliku kirik on tõstnud esile Noa Pothoveni enesetappu kui meeleheitliku vastutustundetut tegu. Paavstliku Eluakadeemiapresident Monsignor Vincenzo Paglia kommenteeris noore tüdruku juhutumit, mille tagajärjed on kaugeleulatuvad: "Eutanaasia ja abistatav enesetapp on kõige kaotamine. Vastutus, [ ... ]

Loe edasi ...
Pariisi Jumalaema kirik on taas ellu ärkamas!20 Mai 2019 10:43
Pariisi Jumalaema kirik on taas ellu ärkamas!

Jumalaema kirikus ei ole juba kuu aega Missat peetud ning kirik on suletud. Aga Pariisi peapiiskop Michel Aupetit ütles ühes intervjuus Pariisi ajalehele Le Parisien, et ta soovib Jumalaema kirikus uuesti Missat pidada niipea kui võimalik, isegi kui see on esialgu, turvalisuse huvides, võimalik vaid “väikesele hulgale inimestele”. Peapiiskop, kes ootab kindral Jean-Louis Georgelini nõusolekut, ütles, et see olevat vaid nädalate [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta