paavst 1210x236 px 2



16. loeng: Mis on sakramendid?

PAASAMÜSTEERIUM  KIRIKU SAKRAMENTIDES


224. Mis on sakramendid?     
1113-1131
Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kiriku kätte usaldatud tõhusalt toimivad jumaliku armu märgid, mis on meeltega tajutavad. Nende läbi saame osa Jumala elust. Sakramente on seitse: ristimine, kinnitamine, Euharistia (Püha Armulaud), meeleparandus, haigete salvimine, vaimulik seisus ja abielu.

225. Mis seos on sakramentidel Kristusega?
1114-1116
Kristuse elu saladused on see alus, millest Ta annab meile osa sakramentidena oma Kiriku vaimulike vahendusel.

Mis meie Lunastajas nähtav oli, see on nüüd Tema sakramentides.
 (Püha Leo Suur)

226. Mis side on sakramentidel Kirikuga?    
1117-1119, 1131
Kristus usaldas sakramendid Kiriku hoolde. Sakramendid on „Kiriku omad” kahes mõttes. Nad tulevad „Kiriku läbi”, sest neid toimetab Kirik, kes ise on Kristuse tegevuse sakrament. Nad on „Kiriku jaoks”, sest nad ehitavad üles Kirikut.

227. Mis on sakramentaalne pitser?
1121
See on vaimulik pitserimärk, mille inimene saab ristimise, kinnitamise ja vaimulikuseisuse  sakramentide läbi. See on Jumala kaitse all olemise tõotus ja tagatis. Selle pitseri läbi kujundatakse kristlane Kristuse sarnaseks, ta hakkab mitmel viisil osalema Tema preestriametis ning võtma erinevate seisuste ja ülesannete kohaselt omaks Tema rolli Kirikus. Nõnda on ta pühitsetud kummardama Jumalat ja teenima Kirikut. Kuna selline pitser on kustutamatu, siis saab sakramente, mis selle hinge jätavad, vastu võtta ainult üks kord elus.

228.  Mis seos on sakramentidel usuga?
1122-1126, 1133
Sakramendid mitte ainult ei eelda usku, vaid ka toidavad, tugevdavad ja väljendavad seda oma sõnastuse ja rituaalsete elementidega. Sakramente pühitsedes tunnistab Kirik apostlite usku. See seletab, kust tuleb vana ütlus palve ja usu ühtsuse kohta: lex orandi, lex credendi, s.t, kuidas Kirik palvetab, nõnda ta usub.

229. Miks toimivad sakramendid tõhusalt?
1127-1128, 1131
Sakramendid toimivad ex opere operato – selle tõsiasja alusel, et sakramentaalne tegu tehti –, sest Kristus ise toimib neis ja vahendab nendes tähistatavat armu. Sakramendi tõhusus ei sõltu ametikandja isiku pühadusest, küll aga vastuvõtja valmidusest seda vastu võtta.

230. Mis põhjusel on sakramendid pääsemiseks hädavajalikud?
1129
Isegi kui kõiki sakramente ei saa anda kõigile usklikele, on Kristusesse uskujaile sakramendid pääsemiseks hädavajalikud, sest nende läbi jõuab kohale sakramentaalne arm, pattude andeksandmine, Jumala lapseks võtmine ning Kristuse sarnaseks ja Kiriku liikmeks saamine. Püha Vaim tervendab ja muudab neid, kes sakramente vastu võtavad.

231. Mis on sakramentaalne arm?    
1129, 1131, 1134, 2003
Sakramentaalne arm on Püha Vaimu arm, mida jagab Kristus ja mis on igale sakramendile eriomane. See arm aitab usklikke nende teekonnal pühaduse poole, nii et seeläbi kasvab ka kogu Kiriku armastus ja usu tunnistamine maailma ees.

232. Milline on seos sakramentide ja igavese elu vahel?
1130
Sakramente pühitsedes – „oodates õndsa lootuse täitumist ning suure Jumala ja meie Päästja Jeesuse Kristuse kirkuse ilmumist” (Tt 2:13) – saab Kirik juba praegu eelmaitse igavesest elust.

Your browser does not support HTML5 audio. PAASAMÜSTEERIUM  KIRIKU SAKRAMENTIDES 224. Mis on sakramendid?      1113-1131 Sakramendid on Kristuse poolt seatud ja Kiriku"/>
Social button for Joomla

Välismaa


Paavst Franciscuse palveintentsioon 2018. aasta novembriks17 Nov 2018 14:12
Paavst Franciscuse palveintentsioon 2018. aasta novembriks

Paavst Franciscus ütleb oma palveintentsioonis 2018. aasta novembriks: „Me võime rääkida suurepäraste sõnadega, kuid kui meie südames pole rahu, ei saa rahu olema maailmas.“ Paavst Franciscusel on saanud tavaks avaldada videosõnum, mis üksikasjalikult kirjeldab tema palveintentsiooni igaks kuuks. Siinjuures Paavst Franciscuse palveintentsioon novembriks tekstina: Me kõik tahame rahu. Seda soovivad eelkõige need, kes kannatavad [ ... ]

Loe edasi ...
Paavst Franciscuse Missa jutlused Balti riikides26 Okt 2018 19:50
Paavst Franciscuse Missa jutlused Balti riikides

Paavst Franciscuse jutlus Kaunases Armsad vennad,
Püha Markus pühendab suure osa oma evangeeliumist sellele, kuidas Issand õpetab oma jüngreid. Paistab, et siis kui Jeesus oli jõudnud poolele teele Jeruusalemma, Tahtis Ta, et jüngrid teeksid veel kord kindla valiku Talle järgneda kuigi nad teadsid, et sellega käivad kaasas katsumuste ja mure hetked. Kui evangelist kirjeldab seda Jeesuse elu järku, siis ta mainib kolm korda, et Jeesus kuulutas ette [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta