Katoliku Kirik Eestis



15. Loeng: Liturgia

2. ptk PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU SAKRAMENTIDES
KIRIKU LITURGIA PÜHITSEMINE

Kes pühitseb liturgiat?

233. Kes pühitseb liturgiat?
1135-1137, 1187
Liturgiast võtab osa kogu Kristus (Christus totus), nii Pea kui Ihu. Kristus kui ülempreester pühitseb liturgiat koos oma Ihuga – Kirikuga – nii Taevas kui ka maa peal.

234. Kes pühitsevad liturgiat Taevas?
1138-1139
Taevast liturgiat pühitsevad inglid, Vana ja Uue Testamendi pühakud, eelkõige Jumalaema, apostlid, märtrid koos „suure rahvahulgaga, keda ükski ei suutnud loendada, kõigist hõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest” (Ilm 7:9). Ka meie osaleme selles igaveses liturgias, kui pühitseme sakramentides oma pääsemise saladust.

235. Kuidas pühitseb Kirik liturgiat siin maailmas?
1120, 1132, 1140-1144, 1188
Kirik pühitseb siin maailmas liturgiat kui preesterlik rahvas, kellest igaüks toimib omas rollis  Püha Vaimu ühtsuses. Ristitud inimesed toovad iseendid vaimulikuks ohvrianniks. Pühitsetud vaimulikud toimivad vastavalt oma vaimuliku seisuse astmele, mille nad on saanud kõigi Kiriku liikmete teenimiseks. Piiskopid ja preestrid toimivad Kristuse kui Pea isikus.

Kuidas pühitsetakse liturgiat?

236. Kuidas pühitsetakse liturgiat?
1145
Liturgia pühitsemine on läbi põimitud märkidest ja sümbolitest, mille tähendus toetub Jumala loomistööle ja inimkultuurile, saab selgemaks Vana Testamendi sündmustes ning täiel määral ilmsiks Kristuse isikus ja tegudes.

237. Kust on pärit sakramentaalsed märgid?
1146-1152, 1189
Mõned tulevad loodud asjade seast (valgus, vesi, tuli, leib, vein, õli), teised inimeste kooselust (pesemine, salvimine, leivamurdmine) või Vana Lepingu päästmisloost (paasariitused, ohvritalitused, käte pealepanemine, pühitsemine). Need märgid, millest mõned on normiandvad ja muutmatud, võttis Kristus üle ning tegi nendest oma päästva ja pühitseva tegevuse kandjad.

238. Mis seob sakramentide pühitsemisel tegevusi ja sõnu?
1153-1155, 1190
Tegevused ja sõnad on sakramentide pühitsemisel omavahel väga tihedalt seotud. Ehkki sümboolsed toimingud ise on juba omaette keel, on siiski hädavajalik, et rituaalsed sõnad saadaksid neid toiminguid ning annaksid neile elu. Liturgia sõnad ja tegevused on lahutamatud, kuna nad on tähenduslikud märgid ning kuna nad teevad teoks selle, mida nad tähistavad.

239. Mille järgi võib otsustada, et laulu ja muusikat on liturgia pühitsemisel kasutatud õigesti?
1156-1158, 1191
Kuna laul ja muusika on tihedalt seotud liturgilise tegevusega, peavad nad vastama järgmistele kriteeriumidele. Nende eelistatavalt Pühakirjast ja liturgilistest allikatest pärinevad tekstid peavad vastama katoliiklikule doktriinile. Nad peavad olema kaunis palveväljendus. Muusika tase peab olema kõrge. Laul ja muusika peavad julgustama kogudust liturgiast osa võtma. Nad peavad väljendama Jumala rahva kultuurilist rikkust ning talituse pühalikku ja pidulikku iseloomu. Kes laulab, palvetab kahekordselt (püha Augustinus).

240. Mis on pühapiltide ja pühakujude mõte?
1159-1162, 1192
Kristuse kujutis on kõrgeim liturgiline ikoon, mida võib ette kujutada. Ka Maarja ja pühakute kujutised märgivad Kristust, keda nendes austatakse. Nad kuulutavad sama Rõõmusõnumit, mida teeb Piibel sõnadega ja nad aitavad meid äratada ning toita meie usku.

Millal pühitsetakse liturgiat?

241. Mis on liturgilise ajaarvestuse kese?    
1163-1167, 1193
Liturgilise ajaarvestuse kese on pühapäev – kogu kirikuaasta alus ja tuum. Pühapäev saab oma kõrgpunkti Ülestõusmispühas – pühade pühas.

242. Mis on liturgilise aasta roll?
1168-1173, 1194-1195
Liturgilise aasta jooksul pühitseb Kirik Kristuse saladust tervikuna – Lihakssaamisest aulise Taastulemiseni. Seatud päevadel austab Kirik erilise armastusega pühimat Jumalasünnitajat Maarjat, Jumalaema. Samuti mälestab Kirik pühakuid, kes pühendasid oma elu ja kannatused Kristusele ning elavad nüüd koos Temaga kirkuses.

243. Mis on tunnipalve?
1174-1178, 1196
Tunnipalve on Kiriku avalik ja ühine palve, mida Kristus palvetab üheskoos oma Ihu – Kirikuga. Kristuse saladus, mida me pühitseme Euharistias, teeb tunnipalves pühaks ja muudab teiseks kogu päeva. Tunnipalve koosneb peamiselt psalmidest, muudest kirjakohtadest ning kirikuisade ja vaimulike õpetajate tekstidest.

Kus pühitsetakse liturgiat?

244. Kas Kirikul on vaja paika, et liturgiat pidada?
1197-1198
Jumala kummardamine tões ja vaimus (Jh 4:24) Uue Lepingu ajastul pole kindlalt seotud ühegi paigaga, sest Jumala tõeline tempel on Kristus. Tema läbi saab kristlastest ja kogu Kirikust Püha Vaimu toimel elava Jumala koda. Siiski vajab Jumala rahvas oma maises elus paiku, kuhu kogudus saaks kokku tulla liturgiat pühitsema.

245. Mis on sakraalhoone?
1198-1199
See on jumalakoda, niihästi kõnealuses paikkonnas elava Kiriku kui ka taevase Jeruusalemma sümbol. Eelkõike on see palvetamise paik, milles Kirik pühitseb Euharistiat ja kummardab Kristust, kes on tõeliselt kohalolev kiriku tabernaaklis.

246. Mis kohad on sakraalhoones erilise tähtsusega?
1182-1186
Need on altar, tabernaakel (sakramendi hoiupaik), püha kriisami ja teiste pühade õlide säilituspaik, piiskopi tool (kateeder) või preestri tool, ambo (pult), ristimisvaagen ja pihitool.

LITURGIA MITMEKESISUS – MÜSTEERIUMI ÜHTSUS

247. Miks pühitseb Kirik Kristuse üht müsteeriumi mitme liturgilise traditsiooni järgi?
1200-1204, 1207-1209
Kristuse müsteeriumi põhjatut rikkust ei suudaks üksainus liturgiline traditsioon ammendada. Eri rahvad ja kultuurid on leidnud seepärast algusest peale sellele rikkusele eri väljendusvorme, mis on imeliselt erisugused ja üksteist täiendavad.

248. Mille alusel säilib mitmekesisuse juures ühtsus?
1209
Ühtsuse tagab ustavus apostellikule Pärimusele, s.t apostlitelt päritud usu ja sakramentide osadusele. Selle osaduse tunnuseks ja tagatiseks on apostellik järjepidevus. Kirik on katoliiklik, üleüldine, seepärast suudab ta oma ühtsusse lõimida kõik tõelised kultuuririkkused.

249. Kas liturgias püsib kõik muutumatuna?
1205-1206
Liturgias, eriti sakramentide osas, on muutumatuid koostisosi, mis on sellised  oma jumaliku päritolu poolest. Kirik on nende ustav hoidja. Samas on olemas ka liturgia koostisosi, mida Kirikul on meelevald – ja mõnikord kohus – kohandada eri rahvaste kultuuridele vastavaks.

Your browser does not support HTML5 audio. 2. ptk PAASAMÜSTEERIUM KIRIKU SAKRAMENTIDES KIRIKU LITURGIA PÜHITSEMINE Kes pühitseb liturgiat? 233. Kes pühitseb liturgiat?"/>
Social button for Joomla

Välismaa


Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis28 Veebr 2019 13:22
Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis

„Kätte on nüüd jõudnud aeg koos töötada, et kaotada laste kuritarvitamise kurjus,“ ütles Paavst Franciscus oma kõnes, mille ta pidas alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumise lõpus. „Kätte on jõudnud aeg leida kõigi mängusolevate väärtuste õige tasakaal ja anda ühtsed juhised Kirikule, vältides kaht äärmust: 'õiglust', mille on esile kutsunud süü [ ... ]

Loe edasi ...
Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavu26 Veebr 2019 09:27
Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavu

Kardinal Luis Antonio Tagle avas neljapäeval Vatikanis kolmepäevase kohtumise alaealiste kaitse kohta Kirikus, kus räägiti, et vaimulikud peavad teadma ja tundma väärkohtlemise ohvrite valu ja tervendama nende haavu. Toome siinjuures kokkuvõtte kardinal Tagle ettekandest. „Alaealiste kuritarvitamine vaimulike poolt on tekitanud haavu mitte ainult ohvritele, vaid ka nende perekondadele, vaimulikkonnale, Kirikule, laiemale ühiskonnale, kurjategijatele [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta