Katoliku Kirik Eestis



11. loeng: Paavst ja paavstlus

Usklikud – hierarhia, ilmikud, pühendunud 

177. Kes on usklikud?

871-872

Kristlastest usklikud on need inimesed, kes ristimise läbi Kristusega ühendatuna moodustavad Jumala rahva. Kuna nad sel põhjusel jagavad igaüks omal moel Kristuse preestri-, prohveti- ja kuningaametit, on nad kutsutud osalema Jumala poolt Kirikule usaldatud missioonis. Jumala lastena on nad võrdselt väärikad.  

 

178. Kuidas on Jumala rahvas üles ehitatud?

873; 934

Jumala seatud usklike hulgas kuuluvad vaimulikkonda need, kes on võtnud vastu vaimuliku seisuse sakramendi ja moodustavad Kiriku hierarhia. Teisi Kiriku liikmeid kutsutakse ilmikuteks. Kummaski seisuses leidub usklikke, kes pühendavad oma elu erilisel viisil Jumalale, võttes omaks evangeelsed nõuanded: sugulise karskuse või tsölibaadi, vaesuse ja kuulekuse. 

 

179. Miks Kristus rajas Kiriku hierarhia?

874-876

Kristus rajas Kiriku hierarhia, et karjatada Jumala rahvast oma nimel ning andis talle selleks meelevalla. Hierarhia moodustavad pühitsetud ametikandjad – piiskopid, preestrid ja diakonid. Vaimuliku seisuse sakramendi alusel teenivad piiskopid ja preestrid Kristuse kui Pea nimel, esindades Teda isikuliselt. Diakonid teenivad Jumala rahvast sõna-, liturgia- ja hooldusteenistuses (kr diakoonia teenistus). 

 

180. Kuidas teostub Kiriku teenimises kollegiaalsus?

877

Kaheteistkümne apostli eeskujul, kelle Kristus valis välja ja läkitas üheskoos, on kogu Kiriku hierarhia oma ühtsuses kõigi usklike osaduse teenistuses. Iga piiskop teenib oma piiskopkonda piiskopikolleegiumi liikmena, osaduses paavstiga, kellega koos takannab hoolt kogu Kiriku eest. Preestrid teenivad kogudusi osakiriku vaimulikkonnas, osaduses oma piiskopiga ja tema alluvuses. 

 

181. Miks on kiriklik amet samas kaisikuline?

878-879

Kiriklik amet on ka isikuline, sest vaimulikuseisuse sakramendi alusel kannab iga ametikandja isiklikku vastutust Kristuse ees, kes on teda kutsunud isiklikult ja andnud talle missiooni. 

 

182. Mis on paavsti missioon?

880-882; 936-937

Paavst kui Rooma piiskop ja püha Peetruse ametijärglane on Kiriku ühtsuse jääv ja nähtav allikas ja alus. Ta on Kristuse asemik, piiskoppide kolleegiumi pea ja kogu Kiriku ülemkarjane. Jumalast seatuna kuulub paavstile kõrgeim, täielik, otsene ja üleüldine  võim kogu Kiriku üle. 

 

183. Mis kuulub piiskoppide kolleegiumikompetentsi?

883-885

Piiskoppide kolleegium kannab Kirikus samuti kõrgeimat ja täielikku võimu, ent alati koos paavstiga ja mitte kunagi ilma temata. 

 

184. Kuidas täidavad piiskopid oma õpetamisülesannet?

888-890

Kuna piiskopid on ühenduses paavstiga apostlite usu õiged tunnistajad ja neil on Kristuselt saadud meelevald, on nende kohus kuulutada kõikidele Evangeeliumi ustavalt ja autoriteetselt. Üleloomuliku usutunnetuse ajel ja Kiriku elava õpetusameti juhtimisel jääb Jumala rahvas usule kõikumatult truuks. 

 

185. Millal toimib Õpetusamet eksimatult?

891-892

Eksimatult toimib Õpetusamet siis, kui paavst Kiriku ülemkarjase ameti jõul või piiskoppide kolleegium üheskoos paavstiga, eriti ühiselt kokkukutsutuna oikumeenilisel kirikukogul, kuulutavad lõpliku otsustuse vormis välja mingi õpetuse usu või kõlbluse osas. Ta on eksimatu ka juhul, kui paavst ja piiskopid oma korralises õpetusametis esitavad mingi õpetuse üksmeelselt lõplikul kujul. Iga uskliku kohus on sellised õpetused usukuulekuses omaks võtta. 

 

186. Kuidas teenivad piiskopid oma pühitsemisametis?

893

Nad pühitsevad Kirikut Kristuse armu jagamisega sõna- ja sakramenditeenistuses, eriti Euharistias, nagu ka oma palve, eeskuju ja tööga. 

 

187. Kuidas teostavad piiskopid oma juhtimisametit?

894-896; 938

Piiskoppide kolleegiumi liikmena kannab iga piiskop hoolt kõigi osakirikute ja kogu Kiriku eest kollegiaalselt koos teiste piiskoppide ja paavstiga. Piiskop, kelle juhtida usaldatakse üks osakirik, juhib seda omaenda, korralise ja otsese püha meelevalla alusel Kristuse, Hea Karjase nimel, osaduses kogu Kirikuga ja Peetruse ametijärglase juhtimisel. 

 

188. Mis on ilmikute kutsumus?

897-900; 940

Ilmikutest usklike eriline kutsumus on otsida Jumalariiki, mõtestades ja korraldades ajalikke asju Jumala kava kohaselt. Nõnda realiseerivad nad kõigile ristituile ühist kutset pühadusele ja apostolaadile. 

 

189. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse preestriametis?

901-903; 941

Nad osalevad selles eriti Euharistias, kui toovad oma vaimulikeks ohvriandideks, „mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu” (1Pt 2:5), kõik oma tööd, palved, apostellikud algatused, perekonnaelu, igapäevase töö, eluraskuste talumise, keha ja vaimu kosutamise – kogu oma elu. Nii toovad ka Kristusele pühendunud ja Vaimu poolt pühitsetud ilmikud kogu maailma Jumalale ohvrianniks. 

 

190. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse prohvetiametis?

904-907; 942

Nad osalevad selles, kui võtavad Kristuse sõna üha rohkem omaks ja kuulutavad seda maailmale oma elu, sõnade, evangeelse tegevuse ja õpetamise tunnistusega. See evangeliseeriv tegevus võib kanda eriti head vilja, sest toimub igapäevase elu tingimustes. 

 

191. Kuidas osalevad ilmikud Kristuse kuningaametis? 

908-913; 943

Ilmikud võtavad osa Kristuse kuningana valitsemisest, sest nad on Issandalt saanud väe ületada pattu nii iseendas kui maailmas, elades ennastsalgavat ja püha elu. Nad täidavad oma kogudust teenides mitmesuguseid ülesandeid ning annavad ilmalikule ja ühiskondlikule elule kõlbelised väärtused. 

 

192. Mis on pühendunud elu?

914-930; 944

Jumalale pühendatud elu – vabatahtlik vastus Kristuse erilisele kutsele – on Kiriku poolt tunnustatud eluviis. Pühendunu annab end täielikult Jumala hoolde ning püüdleb Pühast Vaimust ajendatuna täiusliku armastuse poole. Pühendumust iseloomustab kolme evangeelse nõuande omaksvõtmine. 

 

193. Mida on pühendunutel anda Kiriku missioonile?

931-933; 945

Pühendunud osalevad Kiriku missioonis, pühendades end jäägitult Kristusele ja oma vendadele-õdedele, andes nõnda tunnistust Taevariigi ootusest.

Your browser does not support HTML5 audio. Usklikud – hierarhia, ilmikud, pühendunud  177. Kes on usklikud? 871-872 Kristlastest usklikud on need inimesed,"/>
Social button for Joomla

Välismaa


Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis28 Veebr 2019 13:22
Paavsti kokkuvõte toimunud tippkohtumisest Vatikanis

„Kätte on nüüd jõudnud aeg koos töötada, et kaotada laste kuritarvitamise kurjus,“ ütles Paavst Franciscus oma kõnes, mille ta pidas alaealiste kaitset Kirikus käsitleva kohtumise lõpus. „Kätte on jõudnud aeg leida kõigi mängusolevate väärtuste õige tasakaal ja anda ühtsed juhised Kirikule, vältides kaht äärmust: 'õiglust', mille on esile kutsunud süü [ ... ]

Loe edasi ...
Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavu26 Veebr 2019 09:27
Kardinal Tagle: tervendada kuritarvitatude haavu

Kardinal Luis Antonio Tagle avas neljapäeval Vatikanis kolmepäevase kohtumise alaealiste kaitse kohta Kirikus, kus räägiti, et vaimulikud peavad teadma ja tundma väärkohtlemise ohvrite valu ja tervendama nende haavu. Toome siinjuures kokkuvõtte kardinal Tagle ettekandest. „Alaealiste kuritarvitamine vaimulike poolt on tekitanud haavu mitte ainult ohvritele, vaid ka nende perekondadele, vaimulikkonnale, Kirikule, laiemale ühiskonnale, kurjategijatele [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta