Katoliku Kirik Eestis



1. loeng: Sissejuhatus

Küsimused 1–5 Katoliku Kiriku katekismuse kompendiumist:

1. Mis kavatsus on Jumalal inimesega?
1-25
Jumal, iseeneses lõpmatult täiuslik ja õnnis, lõi oma puhta headuse kava kohaselt vabast tahtest inimese, et teha ta osaliseks oma õndsas elus. Kui aeg sai täis, läkitas Jumal Isa oma Poja pattulangenud inimkonna Lunastajaks ja Päästjaks ning kutsus seeläbi kõik oma Kirikusse, et teha nad Püha Vaimu väe läbi oma lasteks ning igavese õndsuse pärijateks.


1. ptk  INIMESE VÕIME JUMALAT TUNNETADA

Suur oled Sina, Issand ja ülimat ülistust väärt … Sa oled meid loonud enda jaoks, ja rahutu on meie süda, kuni ta on rahu leidnud Sinus.
(Püha Augustinus)


2. Miks inimene igatseb Jumala järele?
27-30; 44-45
Jumal ise, kes lõi inimese enese sarnaseks, kirjutas ühtlasi tema südamesse igatsuse näha oma Loojat. Kuigi inimene seda igatsust tihti eirab, ei lakka Jumal kunagi teda ligi tõmbamast, sest ainult Jumalas võib ta leida tõe ja õnne külluse, mida ta üha otsib, ning selles elada. Inimene on seega nii oma loomuse kui ka kutsumuse poolest religioosne olend, kes on võimeline astuma osadusse Jumalaga. See sisemine ja elav ühendus Jumalaga annab inimesele tema väärikuse aluse. 

3. Kuidas on võimalik Jumalat ära tunda ainult inimmõistuse valgusel?
31-36;  46-47
Lähtudes loodust, see tähendab maailmast ja inimesest, suudab inimene ka üksnes mõistuse abil kindlalt ära tunda Jumala kui kõiksuse algpõhjuse ja eesmärgi, ülima hüve, lõpmatu tõe ja ilu. 

4. Kas mõistuse valgus üksinda on piisav Jumala saladuse mõistmiseks?
37-38
Kui inimene pürib Jumala mõistmisele ainult mõistuse abil, kogeb ta palju raskusi. Omal jõul ei ole ta ka võimeline sisenema Jumala saladuse sügavusse. Sel põhjusel on Jumalal vaja inimest valgustada oma Ilmutusega mitte ainult nendest asjadest, mis ületavad inimmõistust, vaid ka religioossetest ja kõlblustõdedest, mida mõistus ka iseenesest suudab haarata, nii et isegi inimkonna praegust seisundit arvestades võiksid kõik neid teada saada kergesti, täie kindlusega ja ilma eksitustesse sattumata. 

5. Kuidas saab rääkida Jumalast?
39-43; 48-49
Jumalast saab rääkida kõikidele ja kõikidega, võttes lähtepunktiks inimeses ja muus loodus avalduvad täiuslikkuse astmed, mis on – olgugi et ainult piiratud määral – Jumala lõpmatu täiuslikkuse peegeldus. Siiski tuleb meil pidevalt puhastada oma väljendusviisi, mis on kujundlik ja ebatäiuslik, teades, et Jumala lõputut saladust pole meil kunagi võimalik täielikult väljendada.

Your browser does not support HTML5 audio. Küsimused 1–5 Katoliku Kiriku katekismuse kompendiumist: 1. Mis kavatsus on Jumalal inimesega? 1-25 Jumal, iseeneses lõpmatult"/>
Social button for Joomla

Välismaa


Uus apostellik kiri Admirabile signum02 Dets 2019 10:37
Uus apostellik kiri Admirabile signum

Paavst Franciscus külastas esimesel advendipühapäeval, 1. detsembril 2019 Grecco linna Itaalias, mida võib tänu Püha Franciscusele pidada jõulusõimede sünnilinnaks kui ta 1223.a. lavastas väikeses mägilinnas jõulumüsteeriumi. Franciscuse ajast hakkas jõulusõime traditsioon levima kõikides maades, et meenutada Jumala Poja lihakssaamist. Sellel Grecco külastamise päeval avaldas Püha Isa paavst [ ... ]

Loe edasi ...
Armastus Jumala ja meie vendade ja õdede vastu, kaotab hirmu. Paavst Franciscus25 Nov 2019 10:50
Armastus Jumala ja meie vendade ja õdede vastu, kaotab hirmu. Paavst Franciscus

Paavst Franciscus viibis Tais 23.-24. novembril 2019, kus ta kohtus budistide esindajatega ja katoliiklastega, keda Tais on vaid 0,5% kogu rahvastikust. Pühapäeval, 24. novembril suundus paavst Jaapanisse. Paavst Franciscus kinnitas pühapäeval Jaapani Nagasaki rahumemoriaali külastades, et rahu ja julgeolekut ei saa tagada vale julgeoleku abil, mis põhineb hirmul ja vastastikusel usaldamatusel. Paavst nimetas Hiroshima tuumarünnaku suureks kuriteoks. Samas märkis, [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta