Katoliku Kirik Eestis



Kolmas osa. Teine jagu. KÜMME KÄSKU

Kolmas osa. ELU KRISTUSES

Teine jagu. KÜMME  KÄSKU

 

 
 

2. Moosese raamatu 20:2-17 

Mina olen Issand, sinu Jumal,

kes sind tõi välja Egiptusemaalt,
orjusekojast. 

Sul ei tohi olla muid jumalaid

minu palge kõrval!
Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest,
mis on ülal taevas, ega sellest,
mis on all maa peal, ega sellest,

mis on maa all vees!
Sa ei tohi neid kummardada ega
neid teenida, sest mina, 
Issand, sinu Jumal,
olen püha vihaga Jumal,
kes vanemate süü nuhtleb laste kätte kolmanda ja neljanda põlveni neile,
kes mind vihkavad, 

aga kes heldust osutab tuhandeile neile,
kes mind armastavad
ja mu käske peavad!

Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime

asjata suhu võtta,

sest Issand ei jäta seda nuhtlemata,

kes Tema nime asjata suhu võtab!

 

Pea meeles, et sa pead

hingamispäeva pühitsema!
Kuus päeva tee tööd ja toimeta kõiki

oma talitusi, aga seitsmes päev on

Issanda, sinu Jumala hingamispäev.

Siis sa ei tohi toimetada ühtegi talitust,

ei sa ise ega su poeg ja tütar,

ega su sulane ja teenija,

ega su veoloom ega võõras,

kes su väravais on!

Sest kuue päevaga tegi

Issand Taeva ja maa, mere ja kõik,

mis neis on, ja Ta hingas

seitsmendal päeval:

seepärast Issand õnnistas

hingamispäeva ja pühitses selle.

Sa pead oma isa ja ema austama,

et su elupäevi pikendataks sellel maal,
mille Issand, su Jumal, sulle annab!
Sa ei tohi tappa!
Sa ei tohi abielu rikkuda!
Sa ei tohi varastada!
Sa ei tohi tunnistada oma ligimese
vastu valetunnistajana!
Sa ei tohi himustada oma ligimese koda!

Sa ei tohi himustada oma ligimese naist, sulast ega teenijat, härga ega eeslit
ega midagi, mis su ligimese päralt on!

 

 
 
 
 

5. Moosese raamatu 5:6-21 

Mina olen Issand,

sinu Jumal, kes tõi sind välja

Egiptusemaalt, orjusekojast.

Sul ei tohi olla muid

jumalaid minu palge kõrval…

Sa ei tohi Issanda,

oma Jumala nime

asjata suhu võtta…

Sa pead pühitsema

hingamispäeva…

Sa pead austama

oma isa ja ema…

Sa ei tohi tappa.

Sa ei tohi abielu rikkuda. 

Sa ei tohi varastada. 

Sa ei tohi tunnistada

oma ligimese vastu valetunnistajana.

Sa ei tohi himustada

oma ligimese naist.

Sa ei tohi himustada…

midagi, mis su

ligimese päralt on.

Katehheetiline sõnastus

1.      Mina olen Issand, sinu Jumal.

     Ärgu olgu sul teisi jumalaid.

      2.   Ära kuritarvita Jumala nime.

      3.  Pühitse pühapäeva.

      4.  Austa oma isa ja ema.

5.      Ära tapa.

6.      Ära riku abielu.

7.      Ära varasta.

8.      Ära tunnista valet oma ligimese vastu.

9.      Ära himusta oma ligimese naist.

  1. Ära himusta oma ligimese vara.

 
 

434. „Õpetaja, mis head ma peaksin tegema, et saaksin igavese elu?” (Mt 19:16)

 

2052-2054, 2075-2076

 

Noormehele, kes seda küsis, ütles Jeesus: „Kui sa tahad ellu minna, siis pea käsud!” ning lisas: „Tule, käi minu järel!” (Mt 19:16-21). Käskude pidamine kuulub Jeesuse järgimise juurde: need pole tühistatud, vaid inimest kutsutakse taasavastama Seadust jumaliku Õpetaja isikus. Tema täitis Seadust täiuslikult, ilmutas täies ulatuses selle tähenduse ning kinnitas selle jäävat kehtivust.

 
 

435. Kuidas seletas Jeesus Seadust?

 

2055

 

Jeesus seletab Seadust üheainsa, olgugi kahetise armastamisekäsu valguses, mis ongi Seaduse täitumus: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest ja kõigest meelest! See on suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast! Neis kahes käsus on koos kogu Seadus ja Prohvetid” (Mt 22:37-40).

 
 

436. Mida tähendab sõna dekaloog?

 

2056-2057

 

See tähendab „kümmet käsusõna” (2Ms 34:28). Need sõnad võtavad kokku Seaduse, mille Jumal andis Iisraeli rahvale Moosese vahendatud liidulepingu raames: armastada Jumalat (esimesed kolm) ja armastada kaasinimest (ülejäänud seitse). Nendega näitab Jumal kogu äravalitud rahvale ja igale üksikisikule teed ellu, mis on patu orjusest vaba.

 
 

437. Milline on dekaloogi seos Vana Lepinguga?

 

2058-2063, 2077

 

Dekaloogi tuleb mõista Lepingu valguses, milles Jumal ennast ilmutas ja tegi teatavaks oma tahte. Käskude pidamisega näitas rahvas, et ta kuulub Jumalale ning vastas tänulikkusega Tema armastuse osutamisele.

 
 

438. Kui tähtsaks peab dekaloogi Kirik?  

 

2064-2068, 2078

 

Kirik on ustav Pühakirjale ja Jeesuse eeskujule ning tunnistab dekaloogi põhjapanevat tähtsust ja tähendust. Kristlase kohus on sellest  kinni pidada.

 
 

439. Miks moodustab dekaloog ühtse terviku?

 

2069, 2079

 

Kümme käsku moodustavad ühtse ja jagamatu terviku, sest iga käsk viitab teistele ja tervele dekaloogile. Ühe käsu rikkumine tähendab seega kogu Seaduse rikkumist.

 
 

440. Miks käivad dekaloogiga kaasas tõsised kohustused?

 

2070-2073, 2080-2081

 

See on nii, sest kümme käsku väljendavad inimese põhikohustusi Jumala ja kaasinimeste suhtes.

 
 

441. Kas on võimalik kümnest käsust kinni pidada?

 

2074, 2082

 

On küll, sest Kristus, kelleta me ei suuda teha midagi, teeb selle meile võimalikuks oma Vaimu ja armu andidega.

 
 

1.     ptk  „ARMASTA ISSANDAT, OMA JUMALAT, KOGU SÜDAMEST,

 

2.     KOGU HINGEST JA KOGU MEELEST”

 

Esimene käsk: MINA OLEN ISSAND, SINU JUMAL.

 

ÄRGU OLGU SUL TEISI JUMALAID

 
 

442. Mida tähendab Jumala kinnitus: Mina olen Issand, sinu Jumal (2Ms 20:2)?

 

2083-2094, 2133-2134

 

See tähendab, et uskliku kohus on hoida ja kasvatada endas jumalikke voorusi ning hoiduda nende vastu patustamast. Usk tähendab uskuda Jumalasse ning lükata tagasi kõik, mis usule vastandub nagu tahtlik kahtlemine, uskumatus, hereesia (väärõpetus), apostaasia (usust taganemine), skisma (allumatus). Lootus tähendab oodata usaldusega Jumala õndsat nägemist ja Tema abi, vältides meeleheidet või jultumust. Armastus tähendab armastada Jumalat üle kõige ning jätta seepärast ükskõiksus, tänamatus, leigus, vaimulik laiskus ning uhkusest sündiv jumalavihkamine.

 
 

443. Mida tähendavad meie Issanda sõnad: Kummarda Issandat, oma Jumalat, ja teeni ainult teda! (Mt 4:10)?                       

 

2095-2105, 2135-2136

 

Need sõnad tähendavad Jumala kummardamist kõige oleva Issandana, Tema väärilist teenimist üksinda ja kogukonnas; kiituse, tänu ja vajaduste Tema ette toomist palves; ohverdamist Temale, eelkõige oma elu toomist vaimulikuks ohvriks ühenduses Kristuse täiusliku Ohvriga; ning kõige Jumalale lubatu või tõotatu täitmist.

 
 

444. Kuidas rakendab inimene oma õigust teenida Jumalat tões ja vaimus?

 

2104-2109, 2137

 

Igal inimesel on õigus ja moraalne kohus otsida tõde, eriti Jumalasse ja Tema Kirikusse puutuvas. Kui tõde on teada saadud, on igal inimesel õigus ja moraalne kohus see omaks võtta, seda ustavalt hoida ning Jumalat õigesti teenida. Samas nõuab inimese väärikus, et usulistes asjades ei sunnita kedagi tegema midagi oma südametunnistuse vastast või jätma avaliku korra õiglastes raamides tegemata midagi südametunnistuse kohast. See kehtib nii era- kui avalikus elus, nii üksinda kui koos teistega.

 
 

445. Mida keelab Jumal oma käsuga: Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! (2Ms 20:2)?

 

2110-2128, 2138-2140

 

See käsk keelab

 

  •        mitme-või ebajumalausu: millegiloodu, võimu, raha või isegi deemonite jumaldamise;

 

  •        ebausu:kõrvalekaldumise tõelise Jumala teenimisest, mis võib väljenduda „selgeltnägemises“, maagias, nõidumises, spiritismis;

 

•          usupõlguse: Jumala kiusamise sõnas ja teos; pühaduseteotuse (sakrileegi) – pühitsetud isikute ja esemete, eriti Euharistia rüvetamise; simoonia ehk vaimulike asjade, ametite vms müütamise;

 

  •        ateismi: Jumala olemasolu eitamise, mis tugineb tihti väärale arusaamale inimese sõltumatusest;

 

  •        agnostitsismi: väite, et Jumalat ei saa tunnetada – mis tähendab usulist ükskõiksust ja praktilist ateismi.

 
 

446. Kas Jumala käsk „Sa ei tohi endale teha mingit pilti või kuju Jumalast…” (2Ms 20:4) keelab piltide ja kujude austamise?

 

2129-2132, 2141

 

Vana Testament keelas selle käsuga igasuguse kujutise Jumalast, kes on absoluutselt meelteülene (transtsendentne). Seevastu kristlikku pühapiltide ja -kujude austamist õigustab Jumala Poja Lihakssaamine (nagu kinnitas 787. aastal Nikaia Kirikukogu), sest selle austamise aluseks on inimeseks sündinud Jumala Poja müsteerium, mille läbi transtsendentne Jumal saab ka nähtavaks. See ei tähenda kujutise kummardamist, vaid sellel kujutatud isiku – Kristuse, ülipüha Neitsi Maarja, inglite või pühakute – austamist.

 
 

Teine käsk: ÄRA KURITARVITA JUMALA NIME

 
 

447. Kuidas austatakse Jumala nime pühadust?

 

2142-2149, 2160-2163

 

Jumala nimele antakse au seda õnnistades, kiites ja ülistades. Seepärast on keelatud kasutadaJumala nime selleks, et õigustada kuritegu. Samuti on vale kasutada Jumala püha nime igasugusel sobimatul viisil nagu Jumalat needa(see on loomu poolest raske patt), kiruda või murda tõotust, mis on antud Tema nimel.

 
 

448. Miks on valevanne keelatud?

 

2150-2151, 2163-2164

 

See on keelatud, sest siis kutsutakse valet õigeks tunnistama Jumal, kes on Tõde ise.

 
 

Ära vannu midagi ei Looja ega loodu nimel, kui puudub tõde, hädavajadus või aukartus!

 

(Loyola püha Ignatius).

 
 

449. Mis on vande murdmine?

 

2152-2155

 

Vande murdmine on millegi vande all tõotamine, mida tõotaja ei kavatsegi teha, või vandega kinnitatud tõotuse rikkumine. See on raske patt Jumala vastu, kes peab alati oma lubadusi.

 
 

Kolmas käsk: PÜHITSE PÜHAPÄEVA

 
 

450. Miks Jumal „õnnistas hingamispäeva ja pühitses selle” (2Ms 20:11)?

 

2168-2172, 2189

 

Jumal tegi seda, sest hingamispäev meenutab seitsmendat loomispäeva, mil Jumal hingas (puhkas), samuti Iisraeli vabastamist Egiptuse orjapõlvest ning lepingut, mille Issand sõlmis oma rahvaga.

 
 

451. Kuidas toimis Jeesus hingamispäeva suhtes?           

 

2173

 

Jeesus tunnistas hingamispäeva pühadust ning andis oma jumaliku autoriteediga sellele õige tõlgenduse: „Hingamispäev on seatud inimeste jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks” (Mk 2:27).

 
 

452. Mis põhjusel on hingamispäev (algselt laupäev, sabat) asendunud kristlastel pühapäevaga?

 

2174-2176, 2190-2191

 

Põhjus on see, et pühapäev on Kristuse Ülestõusmise päev. „Nädala esimese päevana” (Mk 16:2) meenutab see loomise algustja hingamispäevale järgneva „kaheksanda päevana” sümboliseerib Kristuse Ülestõusmisega sisse juhatatud uut loomist. Nii on sellest saanud kristlaste jaoks esimene kõigi päevade ja pühade hulgas. See on Issanda päev, mil Kristus viis Paasaohvrina täide juutide hingamispäeva vaimse mõtte ja kuulutas välja inimese igavese rahu Jumalas.

 
 

453. Kuidas pühitseda pühapäeva?

 

2177-2185, 2192-2193

 

Kristlane pühitseb pühapäeva ja seatud kirikupühi pühast Missast osavõtmisega ning hoidub tegevustest, mis võiksid takistada Jumala teenimist või häirida Issanda päevale omast rõõmu või ka hingele ja ihule vajalikku puhkust. Lubatud on perekondlikest kohustustest või tähtsatest ühiskondlikest ülesannetest tulenev tegevus, kui sellest ei kujune harjumust, mis võiks kahjustada pühapäeva pühadust, perekondlikku elu ja tervist.

 
 

454. Miks on pühapäeva tunnustamine seadusliku puhkepäevana tähtis?

 

2186-2188, 2194-2195

 

See on tähtis, et kõik saaksid tõelise võimaluse küllalt puhata ja leida aega, et hoolitseda oma usu-, perekonna-, kultuuri- ja ühiskondliku elu eest. See on tähtis ka selleks, et leida sobiv aeg mediteerimiseks, mõtisklemiseks, vaikimiseks, õppimiseks ja heategevuseks (eriti haigete ja eakate hulgas).

 
 

2. ptk„ARMASTA OMA LIGIMEST NAGU ISEENNAST”

 

Neljas käsk:  AUSTA OMA ISA JA EMA

 
 

455. Mida nõuab neljas käsk?       

 

2196-2200, 2247-2248

 

See nõuab, et austaksime oma vanemaid ja neid, kellele Jumal on meie heaks andnud oma meelevalla.

 
 

456. Missugune on perekond Jumala kava kohaselt?

 

2201-2206, 2249

 

Perekonna moodustavad abielus ühinenud mees ja naine koos oma lastega. Perekonna lõi ja perekonnale andis põhiolemuse Jumal. Abielu ja perekonna sihiks on kaasade heaolu ning laste soetamine ja kasvatamine. Ühe perekonna liikmed loovad omavahel isiklikud suhted ja esmase vastutuse. Kristuses saab perekonnast kodukirik, sest see on usu, lootuse ja armastuse kogukond.

 
 

457. Milline koht on perekonnal ühiskonnas?

 

2207-2208

 

Perekond on ühiskonna algrakk ning on seepärast esmane mistahes ühiskondliku võimu tunnustuse suhtes. Perekondlikud väärtused ja põhimõtted moodustavad ühiskondliku elu aluse. Perekonnaelu on sissejuhatus ühiskonnaellu.

 
 

458. Mis kohustused on ühiskonnal perekonna ees?

 

2209-2213, 2250

 

Ühiskonna kohus on toetada ja kindlustada nii abielu kui perekonda, austades subsidiaarsuse põhimõtet. Avalik võim peab tunnustama, kaitsma ja edendama abielu ja perekonna tõelist loomust, avalikku kõlblust, vanemlikke õigusi ja perede majanduslikku kindlustatust.

 
 

459. Mis kohustused on lastel vanemate ees?

 

2214-2220, 2251

 

Lapsed võlgnevad vanematele (lapselikult vaga) austuse, tänu, tähelepanu ja kuulekuse. Austades vanemaid ja pidades häid suhteid õdede-vendade vahel, aitavad nad kaasa terve perekonna üldisele kasvamisele kooskõlas ja pühaduses. Täiskasvanud laste kohus on anda oma vanematele materiaalset ja moraalset tuge, kui nad on hädas, haiged, üksinduses või vanad.

 
 

460. Mis kohustused on vanematel laste ees?       

 

2221-2231

 

Osalistena Jumala isaksolemises kannavad vanemad esmavastutust oma laste kasvatamise eest ning on neile ka esimesed usukuulutajad. Nende kohus on armastada ja austada oma lapsi kui isikuid ja Jumala lapsi ning kanda võimalust mööda hoolt nende ihu ja hinge vajaduste eest. Nad peaksid valima lastele sobiva kooli ning andma neile arukat nõu kutse ja eluviisi valikul. Eriliselt on nende ülesandeks laste kasvatamine ristiusus.

 
 

461. Kuidas peavad vanemad lapsi ristiusus kasvatama?

 

2252-2253

 

Vanemad kasvatavad neid eeskuju, palve, koduse usuõpetuse ning Kiriku elust osavõtmise varal.

 
 

462. Kas perekondlikud sidemed on absoluutne hüve?

 

2232-2233

 

Perekondlikud sidemed on tähtsad, ent mitte absoluutsed, sest kristlase esmane kutsumus on järgida Kristust ja Teda armastada: „Kes isa ja ema armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt, ja kes poega või tütart  armastab enam kui mind, see ei ole mind väärt” (Mt 10:37). Vanemad peaksid rõõmuga toetama oma laste valikut mis tahes viisil Jeesust järgida – ka pühendunud elus või pühas preestriteenistuses.

 
 

463. Kuidas tuleb rakendada võimu ühiskonna erinevates valdkondades?

 

2234-2237, 2254

 

Võimu tuleb alati rakendada teenimisena, austades põhilisi inimõigusi, õiglast väärtuste hierarhiat, seadusi ning väljajagava õigluse (ld justitia distributiva) ja subsidiaarsuse põhimõtteid. Kõik, kes rakendavad võimu, peaksid seadma kogukonna huvid enda huvidest kõrgemale ning oma otsustes juhinduma tõest Jumala, inimese ja maailma kohta.  

 
 

464. Mis kohustused on kodanikel võimuorganite ees?

 

2238-2241, 2255

 

Need, kes alluvad võimule, peaksid nägema võimu omajates Jumala esindajaid ning tegema nendega lojaalselt koostööd avaliku ja ühiskondliku elu õigeks toimimiseks. See koostöö hõlmab kodumaa-armastust ja -teenimist, valimisõigust ja -kohustust, maksude maksmist, kodumaa kaitsmist ning konstruktiivse kriitika tegemise õigust.

 
 

465. Millal on kodanikul keelatud võimuorganitele kuuletuda?

 

2242-2246, 2256-2257

 

Kodanikel on kohustus oma südametunnistuse järgi mitte kuuletuda võimuorganite seadustele, mis on vastuolus kõlbluskorra nõuetega: „Jumala sõna tuleb enam kuulata kui inimese sõna” (Ap 5:29).

 
 

Viies käsk:  ÄRA TAPA

 
 

466. Miks peab austama inimelu? 

 

2258-2262, 2318-2320

 

Inimese elu tuleb austada, kuna see on püha. Inimelu vajab algusest peale Jumala loovat tegevust ning see jääb igavesti eriliselt seotuks Loojaga, oma ainsa eesmärgiga. Mitte kellelgi ei ole luba süütut inimest surma saata: see on ränk eksitus inimväärikuse ja Looja pühaduse vastu. „Sa ei tohi tappa süütut ega õiget” (2Ms 23:7).

 
 

467. Miks ei ole selle käsuga vastuolus inimeste ja ühiskonna õigustatud kaitsmine?

 

2263-2265, 2321

 

Sest valides õigustatud enesekaitse, austatakse enese või teiste õigust elada ega valita tapmist. Mõnede jaoks, kes vastutavad teiste elu eest, võib õigustatud enesekaitse osutuda mitte ainult õiguseks, vaid tõsiseks kohustuseks, mille juures aga ei tohi kasutada ülearust jõudu.

 
 

468. Mis on karistuse mõte?

 

2266

 

Seadusliku võimuorgani määratud karistuse eesmärgiks on kaotadasüüteo läbi tekkinud korratus, kaitsta avalikku korda ja inimeste kindlustunnet ning aidatasüüdlasel ennastparandada.

 
 

469. Mis laadi  karistust võib rakendada?

 

2267

 

Karistus peab vastama kuriteo raskusele. Kuna riigil on tänapäeval võimalusi kuritegevust tõhusalt ennetada ja takistada süüdlasi uuesti kahju tegemast, esineb tänapäeval „äärmiselt harva, praktiliselt peaaegu mitte enam” juhtumeid, kus surmanuhtlus on asendamatu (entsüklika Evangelium vitae). Kui sellest kergemad karistused täidavad oma ülesande, tuleks võimul nendega piirduda – see on paremini kooskõlas ühise hüve ja inimväärikusega ega võta süüdlaselt lõplikult võimalust ennast parandada.

 
 

470. Mis on viienda käsu järgi keelatud?

 

2268-2283, 2322-2325

 

Viies käsk keelab rasked eksimused kõlblusseaduse vastu:

 

  •        otsene ja tahtlik mõrv ning sellele kaasaaitamine;

 

  •        otsene abort – nii eesmärgi kui vahendina – ja sellele kaasaaitamine. Selle patuga kaasneb  sakramendiosadusest eraldamise (ekskommunikatsiooni) karistus. Inimelutuleb tingimusteta austada ja puutumatuna kaitsta viljastumise hetkest alates;

 

  •        otsene eutanaasia – vigase, haige või surija elu lõpetamine teoga või vajaliku teo tegematajätmisega;

 

  •        enesetappning sellele tahtlik kaasaitamine, sest see on raske patt Jumala, iseenda ja kaasinimese õiglase armastamise vastu. Avaliku pahameele (skandaali) tekitamine võib raskendada enesetapja vastutust, vaimne häiritus ja sügav hirm võivad seda kergendada.

 
 

471. Missugused surmaeelsed arstlikud meetmed on lubatud?

 

2278-2279

 

Kui konstateeritakse haige peatset surma, ei tohi tema tavalist hooldamist katkestada. Lubatud on kasutada valuvaigisteid, mis ei ole suunatud surmale, ning võib loobuda erakorralistest arstlikest meetmetest, mis ei tõota paranemist.

 
 

472. Miks peab ühiskond kaitsma iga loodet?

 

2273, 2323

 

Iga inimese võõrandamatu õigus elule viljastumise hetkest alates on tsiviilühiskonna ja tema seadusandluse põhialuseid. Kui riik ei rakenda oma võimu kõigi kodanike ja eriti kõige haavatavamate, sealhulgas sündimata laste õiguste teenistusse, õõnestab ta sellega õigusriigi aluseid.

 
 

473. Kuidas hoiduda hukutamast?

 

2284-2287, 2326

 

Hukutamise, teiste ahvatlemise kurjale teole, hoiab ära lugupidamine inimese hinge ja ihu vastu. Kes tahtlikult ahvatleb rasket pattu tegema, teeb ise rasket pattu.

 
 

474. Mis kohustused on meil oma ihu suhtes?

 

2288-2291

 

Meie kohuseks on mõistlik hoolitsus enese ja teiste tervise eest, hoidudes siiski kehakultusest ja igasugustest liialdustest. Samuti tuleb hoiduda elu ja tervist tõsiselt kahjustavatest narkootilistest ainetest, aga ka liigsest toidust, alkoholist, tubakast ja arstimite tarbimisest.

 
 

475. Millal on teaduslikud, meditsiinilised või psühholoogilised eksperimendid inimestega või inimrühmadega kõlbeliselt lubatavad?                                     

 

2292-2295

 

Need on kõlbeliselt lubatavad, kui nad teenivad inimisiku ja ühiskonna hüve tervikuna, seadmata liigselt ohtu asjaosaliste elu, nende ihulikku ja vaimset tervist. Katsealused peavad olema tingimustest teadlikud ja nendega nõus.

 
 

476. Kas elundite siirdamine ja doonorlus enne ja pärast surma on lubatav?

 

2296

 

Siirdamine on kõlbeliselt vastuvõetav doonori nõusolekul ja kui see pole talle liigselt ohtlik. Elundi pärandamise õilsa teo puhul tuleb veenduda, et loovutaja on enne elundi eemaldamist tõesti surnud.

 
 

477. Missugused teod on vastuolus kehalise puutumatuse austamisega?

 

2297-2298

 

Need on inimrööv ja pantvangiks võtmine, terrorism, piinamine, vägivald ja sundsteriliseerimine. Kehaosade amputeerimine või vigastamine on kõlbeliselt lubatav ainult üheselt terapeutilistel põhjustel.

 
 

478. Kuidas tuleb hoolitseda surijate eest?

 

2299

 

Surijal on õigus maise elu väärikatele viimsetele hetkedele, eelkõige eestpalvete ja sakramentide abile, mis valmistavad teda ette kohtumiseks elava Jumalaga.

 
 

479. Kuidas tuleb käituda surnukehaga?

 

2300-2301

 

Lahkunu surnukeha tuleb kohelda armastuse ja austusega. Tuhastamine on lubatud, kui sellega ei taheta näidata, et eitatakse usku ihu ülestõusmisesse.

 
 

480. Mida nõuab Issand igalt inimeselt selles, mis puutub rahusse?     

 

2302-2303, 2330

 

Issand kuulutas: „Õndsad on rahutegijad” (Mt 5:9). Ta kutsus üles südamerahule ja mõistis hukka kõlblusvastase viha, mis on soov maksta kätte kogetud ülekohtu eest, ning vaenamise, mis kavatseb kurja kaasinimese vastu. Kui need hoiakud on olulise tähtsusega asjade puhul tahtlikud ja nendega sisimas nõustutakse, on nad rasked patud armastuse vastu.

 
 

481. Mis on rahu selles maailmas?

 

2304-2305

 

Rahu maailmas, mis on vajalik inimelu austamise ja arenemise pärast, ei tähenda üksnes sõja puudumist või vaenupoolte jõutasakaalu. Rahu on „korrast lähtuv rahu” (ld tranquillitas ordinis – püha Augustinus), „õigluse vili” (Js 32:17) ja armastuse tulemus. Maapealne rahu on Kristuse rahu kuju ja vili.      

 
 

482.  Mida on vaja teha rahu heaks maailmas?

 

2304-2306

 

Rahu maailmas nõuab inimeste hüvede õiglast jagamist ja kaitsmist, vaba suhtlemist inimeste vahel, üksikisiku ja rahvaste väärikuse austamist, õigluse ja vennalike suhete pidevat viljelemist.

 
 

483.  Millal on relvajõu kasutamine kõlbeliselt lubatav?

 

2307-2309

 

Relvajõu kasutamine on moraalselt õigustatud, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

 

  •        ründaja poolt põhjustatav kannatus on kauakestev, raske ja kindel;

 

  •        on ilmnenud, et kõigist muudest rahumeelsetest vahenditest pole kasu;

 

  •        väljavaated edule on hästi põhjendatud;

 

  •        relvajõu kasutamine ei tohi põhjustada suuremat kurja kui see, mida likvideerima asuti, eriti arvestades tänapäeva massihävitusrelvade võimsust.

 
 

484. Kelle kohustus on sõjaohu korral läbi kaaluda, kas need tingimused on täidetud?

 

2309-2311

 

See kohustus on arukat hinnangut andvatel valitsusjuhtidel, kellel on ka õigus kohustada kodanikke oma riiki kaitsma. Erandiks sellest kohustusest on isiklik õigus südametunnistuse alusel keelduda, kuid sel juhul tuleb kohustust täita ühiskonda mõnel muul viisil teenides.

 
 

485. Milliseid nõudeid esitab kõlblusseadus sõjaolukorras?

 

2312-2314, 2328

 

Kõlblusseadus kehtib ka sõjaolukorras ning nõuab tsiviilelanikkonna, haavatud sõdurite ja sõjavangide inimlikku kohtlemist. Tahtlik tegu rahvusvahelise õiguse vastu nagu ka selle teostamiseks antud  käsk on kuritegu, mida ei õigusta pimeda kuuletumise argument. Massiline hukkamine, samuti mõne rahva või etnilise grupi hävitamine on üliraske kuritegu. Iga inimene on kõlbeliselt kohustatud keelduma sellist kuritegu nõudva käsu täitmisest.

 
 

486. Mida peab tegema, et vältida sõda?

 

2315-1217, 2327-2330

 

Kurja ja ebaõigluse tõttu, mida sõda kaasa toob, peame tegema kõik, mis on mõistlikult võimalik, et seda vältida. Sel põhjusel on eriti tähtis vältida:

 

  •        relvade kogumist ja müüki väljaspool võimuorganite korraldusi;

 

  •        igat laadi majanduslikku ja ühiskondlikku ebaõiglust;

 

  •        etnilist ja religioosset diskrimineerimist;

 

  •        kadedust, usaldamatust, ülbust ja kättemaksuvaimu.

 

Kõik, mida tehakse nende ja teiste ebakõlade kõrvaldamiseks, aitab edendada rahu ja hoida ära sõda.

 
 

Kuues käsk:  ÄRA RIKU ABIELU

 
 

487. Mis vastutus on inimestel omaenda sugulise identiteedi suhtes?

 

1331-2336, 2392-2393

 

Jumal lõi inimese meheks ja naiseks, võrdse väärikusega isikuteks, kutsumusega elada armastuses ja osaduses. Igal inimesel tuleb aktsepteerida oma identiteeti kas mehe või naisena ning tunnustada selle tähtsust isiku kui terviku jaoks nii sugude erinevuse kui vastastikuse täiendamise mõttes.

 
 

488. Mis on suguline karskus? (ld castitas)

 

2337-2338, 2395

 

Suguline karskus tähendab seksuaalsuse positiivset lõimumist isiksusse. Seksuaalsus saab tõeliselt inimlikuks, kui see toimib isikutevahelises suhtes õigel viisil. Karskus on kõlbeline voorus, Jumala kingitus – arm ja Püha Vaimu vili.

 
 

489. Mis käib kaasas karskuse voorusega?          

 

2339-2343, 2346

 

Karskuse voorusega käib kaasas enesevalitsemise harjutamine kui inimese vabaduse väljendus, mis on suunatud eneseandmisele. Selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik terviklik ja pidev, aste-astmeline kasvatus.

 
 

490. Mis vahendid aitavad elada karskuses?

 

2340-2347

 

Käepärast on palju vahendeid: Jumala arm, sakramentide abi, palve, iseenda tundmaõppimine, erinevatele olukordadele vastav askees, kasvamine voorustes, eriti mõõdukuse vooruses, mis taotleb, et kirgi juhiks mõistus.

 
 

491. Mil viisil on kõik kutsutud elama karsket elu?

 

2348-2350, 2394

 

Kristust, karskuse kõrgeimat eeskuju järgides on kõik ristitud kutsutud elama karskelt, igaüks vastavalt oma seisusele elus. Mõned on valinud neitsilikkuse või pühendunud tsölibaadi, mis lubab neil kinkida ennast jagamatu südamega erilisel viisil ainuüksi Jumalale. Teised, kui nad on abielus, elavad abielulises karskuses, või loobumises, kui nad on vallalised.

 
 

492. Missugused on peamised patud karskuse vastu?

 

2351-2359, 2396

 

Rasked patud karskuse vastu erinevad oma objekti poolest: abielurikkumine, eneserahuldamine, liiderdamine, pornograafia, prostitutsioon, vägistamine, homoseksuaalsed teod. Neis kõigis väljendub himuruse pahe. Need patud on veelgi raskemad, kui nendega rikutakse alaealiste füüsilist ja kõlbelist puutumatust.

 
 

493. Miks keelab kuues käsk, mis ütleb ainult Ära riku abielu, kõik patud karskuse vastu?

 

2336

 

Olgugi et Piibli käsutekst ütleb vaid: „Sa ei tohi abielu rikkuda!” (2Ms 20:14), järgib Kiriku Pärimus kõikehõlmavalt kogu Vana ja Uue Testamendi kõlblusõpetust ning koondab kõik karskusevastased patud kuuenda käsu alla.

 
 

494. Mis on ametivõimude kohus karskuse suhtes?

 

2354

 

Kuna ametivõimude kohus on edendada inimväärikuse austamist, peavad nad kujundama karskusesõbralikku elukeskkonda. Ennetamaks ülalmainitud raskeid eksimusi eriti alaealiste ning teiste ühiskonna nõrgemate liikmete vastu, tuleks tal kehtestada kohane seadusandlus.

 
 

495. Mis on abielulise suguelu hüved, mis korrastavad seksuaalsust?

 

2360-2361, 2397-2398

 

Abielulise armastuse hüved, mida ristitute jaoks pühitseb abielusakrament, on ühtsus, truudus, lahutamatus, avatus soojätkamiseks.

 
 

496. Mis on abielulise suguakti tähendus?

 

2362-2367

 

Abielulisel suguaktil on kahetine tähendus: ühekssaamine (kaasade täielik andumine teineteisele) ja soojätkamine (avatus elu edasiandmiseks). Mitte keegi ei tohi rikkuda Jumala seatud lahutamatut seost nende kahe tähenduse vahel, välistades ühe või teise.

 
 

497. Millal on sündide reguleerimine kõlbeliselt õige?

 

2368-2369, 2399

 

Sündide reguleerimine, mis on üks vanemliku vastutuse aspekte, on kõlbeliselt vastuvõetav, kui kaasad teevad seda välise sunni ja egoistlike taotlusteta tõsistel põhjustel ning kõlbluse objektiivseid kriteeriumejärgivatemeetodite abil. See tähendab suguühtest hoidumist viljakate perioodide ajal ja selleks viljatute perioodide valimist.

 
 

498. Missugused sündide reguleerimise vahendid on kõlblusvastased?

 

2370-2372

 

Olemuselt kõlblusvastane on iga toiming, mille sihiks on takistada soojätkamist kas eesmärgi või vahendina, nii enne abielulist suguakti, selle ajal kui ka pärast seda selle loomulike tagajärgede arenemisel. Siia kuuluvad näiteks otsene steriliseerimine või rasestumisvastaste vahendite kasutamine.        

 
 

499. Miks on kõlblusvastased kunstlik seemendamine ja kunstlik viljastamine?

 

2373-2377

 

Need on kõlblusvastased, sest nii lahutatakse soojätkamineaktist, milles kaasad anduvad teineteisele, ning antakse ülemvõim inimisiku päritolu ja saatuse üle tehnoloogia kätte. Paariväline kunstlik seemendamine või viljastamine, mille puhul abielupaarile lisandub kolmas isik, riivab otseselt ka lapse õigust põlvneda isast ja emast, keda ta tunneb, kes on ühendatud abielus ja kellel on eriline õigus saada lapsevanemaks ainult läbi teineteise.

 
 

500. Kes on laps?     

 

2378, 2398

 

Laps on Jumala and, abielu suurim kingitus. Õigust last saada („laps iga hinna eest“) ei ole olemas. Küll aga on lapsel õigus olla oma vanemate ühekssaamise vili, samuti kuulub lapse õiguste hulka, et teda austataks kui isikut viljastumise hetkest peale.

 
 

501. Mida võivad teha abikaasad, kel ei ole lapsi?

 

2379

 

Kui abielupaarile pole kingitud lapsi ja arstiteaduse pakutavad loomuseaduse kohased võimalused on ammendunud, võivad abikaasad näidata oma suuremeelsust tugivanemaks olemise või lapsendamisega või teistele tähtsaid teenuseid pakkudes. Sel kombel teevad nad teoks hinnalise vaimse viljakuse anni.

 
 

502. Mis on abieluväärikuse rikkumised?  

 

2380-2391, 2400

 

Need on abielurikkumine, lahutamine, polügaamia, verepilastus, vabad liidud (kooselu, konkubinaat), suguelu enne ja väljaspool abielu.

 
 

Seitsmes käsk:  ÄRA VARASTA

 
 

503. Millest räägib seitsmes käsk?

 

2401-2402

 

See käsib austada varade määratust üleüldiseks otstarbeks ja nende õiglast jaotamist, nende eraomandit, ning austada inimesi, nende vara ja loodu puutumatust. Kirik näeb selles käsus ka oma sotsiaaldoktriini alust, mis hõlmab õiget käitumisviisi majandus-, ühiskonna- ja poliitilises elus, inimese õigust ja kohustust töötada, rahvusvahelist õiglust ja solidaarsust ning vaeste armastamist.

 
 

504. Mis tingimustel on olemas õigus eraomandile?

 

2403, 2452

 

Õigus eraomandile on olemas eeldusel, et omand on hangitud või saadud õiglasel viisil ning et varade üleüldine otstarve – rahuldada kõikide põhivajadused – jääb esikohale.

 
 

505. Mis on eraomandi otstarve?

 

2404-2406

 

Eraomandi otstarve on tagada üksikisiku vabadus ja väärikus, võimaldades tal rahuldada nii temast sõltuvate kui ka teiste inimeste põhivajadusi.

 
 

506. Mida nõuab seitsmes käsk?

 

2407-2415, 2450-2451

 

Seitsmes käsk nõuab teistele kuuluvate hüvede austamist õigluse ja armastuse, mõõdukuse ja solidaarsuse praktiseerimise alusel. Eriti nõuab see seda, et peetaks kinni antud lubadustest ja sõlmitud kokkulepetest; et toimepandud ülekohus hüvitataks ja varastatud asjad tagastataks; et austataks loodu puutumatust, kasutades maapõue-, taime- ja loomavarusid arukalt ja mõõdukalt, pidades eelkõige silmas väljasuremisohus liike.

 
 

507. Mis hoiak peaks inimestel olema loomade suhtes?

 

2418, 2456-2457

 

Loomi – Jumala loomingut – tuleb kohelda heatahtlikult, hoidudes nii liialdavast armastusest kui ka hoolimatust kohtlemisest, eriti teaduslikes eksperimentides, mis ületavad mõistlikke piire ning põhjustavad loomadele asjatut piina.

 
 

508. Mida keelab seitsmes käsk?   

 

2408-2414, 2453-2455

 

Kõigepealt keelab see käsk varguse, s.t võõra vara võtmise või kasutamise omaniku mõistliku tahte vastaselt. See võib toimuda ka ebaõiglase töötasu maksmisega, hindadega spekuleerimisega saavutamaks kasu teiste arvel, maksutõendite ja arvete võltsimisega. See käsk ei luba äri- ja maksupettust, era- või avaliku omandi tahtlikku rikkumist. Keelatud on ka liigkasuvõtmine, korruptsioon, ühisvara kasutamine isiklikes huvides, meelega lohakalt tehtud töö ning pillamine.

 
 

509. Mida sisaldab Kiriku sotsiaaldoktriin?         

 

2419-2423

 

Kiriku sotsiaaldoktriin on inimese väärikust ja ühiskondlikkust puudutavate evangeelsete tõdede loomulik edasiarendus, mis pakub lähtealuseid järelemõtlemiseks, kriteeriumeid hindamiseks ning tegevuse norme ja juhiseid.

 
 

510. Millal sekkub Kirik ühiskonnaellu?

 

2420, 2458

 

Kirik sekkub kõlbelise hinnangu andmisega majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes siis, kui seda nõuavad põhilised inimõigused, ühine hüve või hingede päästmine.

 
 

511. Kuidas kujundada ühiskonna- ja majanduselu?

 

2426, 2459

 

Seda tuleb kujundada valdkonnaomaste meetodite järgi kõlbluskorra ja ühiskondliku õigluse piires, nii et see teeniks inimest ja ühiskonda täies ulatuses. Ühiskonna- ja majanduselu tegija, kese ja eesmärk peab olema inimene.

 
 

512. Mis on Kiriku sotsiaaldoktriiniga vastuolus?

 

2424-2425

 

Kiriku sotsiaaldoktriiniga on vastuolus ühiskondlikud ja majanduslikud süsteemid, mis toovad ohvriks inimese põhiõigused või mis teevad kasumist ainsa normi ja lõppeesmärgi. Seepärast lükkab Kirik tagasi ideoloogiad, mida kaasajal seostatakse kommunismiga või sotsialismi ateistlike ja totalitaarsete vormidega. Kuid kapitalismi praktikas lükkab Kirik samuti tagasi enesekeskse individualismi ning turuseaduste absoluutse ülimuslikkuseinimtöö suhtes.

 
 

513. Mis tähendus on tööl?

 

2427-2428, 2460-2461

 

Töö on ühtaegu kohustus ja õigus, mille kaudu inimesed teevad koostööd Loojaga. Hoolsalt ja oskuslikult tehtud tööga teostame oma loomusesse kuuluva potentsiaali, austame Loojalt saadud andeid, kanname hoolt iseenda ja oma pere eest ning teenime kogu ühiskonda. Jumala armu abiga võib töö meid ka pühitseda ning saada koostööks Kristusega teiste päästmiseks.

 
 

514.  Missugust tööd on õigus saada igaühel?

 

2429-2430, 2433-2434

 

Igaühel peab olema võimalik teha kindlat ja ausat tööd ilma diskrimineerimiseta ning pidades aus  õiglast tasumist ning vaba majanduslikku algatust.

 
 

515. Mis vastutus on riigil töö osas?

 

2431, 2433

 

Riigi roll on tagada isikuvabaduse ja eraomandi kaitse, rahakursi stabiilsus ja avalike teenuste toimimine. Riik peab ka jälgima ja suunama inimõiguste järgimist majanduselus. Võimaluse piires peab riik aitama kodanikel tööd leida.

 
 

516. Mis on ärijuhtide ülesanne?   

 

2432

 

Ärijuhid vastutavad oma tegevuse majanduslike ja keskkonnatagajärgede eest. Nad peavad võtma arvesse inimeste heaolu, mitte ainult kasumi kasvu, kuigi ka kasum on vajalik investeeringute, ettevõtte tuleviku, tööhõive ja majanduselu arenemise tagamiseks.

 
 

517. Mis on töötajate kohustused?

 

2435-2436

 

Nad peavad tegema tööd südametunnistusega, oskuslikult ja pühendunult, püüdes mis tahes vastuolusid lahendada dialoogi abil. Vägivallavabale streigile minek on kõlbeliselt lubatav, kui see osutub vajalikuks hüvede õiglase jaotamise saavutamiseks ning võtab arvesse ühist hüve.

 
 

518. Kuidas saavutada õiglust ja solidaarsust rahvusvahelistes suhetes?

 

2437-2441

 

Rahvusvahelisel tasandil peavad kõik riigid ja institutsioonid järgima solidaarsuse ja subsidiaarsuse põhimõtteid, et välja juurida või vähemalt leevendada vaesust, ressursside ja majandusliku potentsiaali ebavõrdsust, majanduslikku ja sotsiaalset ülekohut, inimeste ekspluateerimist, vaeste riikide võlakoorma kuhjumist ning rikutud mehhanisme, mis pärsivad vähem edasijõudnud riikide arengut.

 
 

519. Mil viisil võtavad kristlased osa poliitilisest ja ühiskondlikust elust?

 

2442

 

Ilmikutest usklikud osalevad otseselt poliitilises ja ühiskondlikus elus, hingestades ajalikku reaalsust kristliku vaimuga ning tehes koostööd kõigi tõeliste Evangeeliumi tunnistajate ning rahu ja õigluse eest seisjatega.

 
 

520.  Millest saab innustust vaeste armastamine?

 

2443-2449, 2462-2463

 

Vaeseid armastama innustavad evangeeliumi õndsakskiitmised* ja Jeesuse eeskuju, kellel olid vaesed alati südamel: „Mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest vendadest, seda te olete teinud mulle!” (Mt 25:40). Armastus vaeste vastu näitab ennast võitlusena niihästi ainelise kui ka kultuurilise, kõlbelise ja usulise vaesuse vastu. Vaimsed ja ihulikud halastusteod ning paljud heategevusasutused, mis on loodud sajandite jooksul, näitavad selgesti, et Jeesuse järgijatele on vaeste eriline armastamine  tüüpiline joon.

 
 

*Mt 5, 2-22

 
 

Kaheksas käsk:  ÄRA TUNNISTA VALET OMA LIGIMESE VASTU

 
 

521. Milleks kohustab inimest tõde?

 

2464-2470, 2505

 

Kõik on kutsutud siirusele ja tõemeelele nii sõnas kui teos. Kõik on kohustatud tõde otsima, selle omaks võtma ja korraldama kogu oma elu tõe nõudmiste kohaselt. Kogu Jumala tõde on saanud ilmsiks Jeesuses Kristuses: Temaon Tõde ise. Need, kes Teda järgivad, elavad tõe Vaimus ning hoiduvad kahekeelsusest, valskusest ja silmakirjalikkusest.

 
 

522. Kuidas anda tunnistust tõe kohta?

 

2471-2474, 2505-2506

 

Kristlane peab tunnistama Evangeeliumi tõde kõikjal oma tegevuses, nii avalikus kui ka eraelus ning vajaduse korral Evangeeliumi eest ka elu andma. Märtrisurm on ülim tunnistus usutõele.

 
 

523. Mida keelab kaheksas käsk? 

 

2475-2487, 2507-2509

 

Kaheksas käsk keelab:

 

•          tunnistada või vanduda valet ja valetada; eksimuse raskus oleneb tõest, mida moonutatakse, asjaoludest, valetaja kavatsustest ning kahjust, mida vale kannatajatele põhjustab;

 

•          põhjuseta hukka mõista, taga rääkida, levitada laimu või kuulujutte, mis riivavad või rikuvad head nime ja au, millele igal inimesel on õigus;

 

•          libekeelsuse, pugemise, onupojapoliitika, eriti kui see on suunatud raskele patule või põhjendamatute eeliste saavutamisele.

 

Patt tõe vastu nõuab hüvitust, kui see on põhjustanud teistele kahju.

 
 

524. Mida nõuab kaheksas käsk?

 

2488-2492, 2510-2511

 

Kaheksas käsk nõuab tõe austamist, mida saadab armastusest kantud kaalutlusoskus:

 

•          teabelevis, kus tuleb silmas pidada nii era- kui ühishüve, eraelu kaitstust ja skandaaliohtu;

 

•          ametisaladuste pidamisel, välja arvatud erandjuhtudel raske ja olulise põhjuse olemasolul;

 

•          usalduslike saladuste hoidmisel.

 
 

525. Kuidas kasutada teabevahendeid?

 

2493-2499, 2512

 

Meedias edastatav teave peab teenima ühist hüve. Selle sisu peab vastama tõele ning olema õigluse ja armastuse piires ka ammendav. Edastamisel tuleb olla aus ja asjakohane ning pidada kõrvalekaldumatult kinni kõlblusest, seaduslikkusest ja inimväärikusest.

 
 

526. Mis suhtes on omavahel tõde, ilu ja sakraalne kunst?

 

2500-2503, 2513

 

Tõde on kaunis, ta kannab endas vaimse ilu sära. Lisaks tõe väljendamisele sõnadega on olemas täiendavaid tõe väljendusi, eelkõige kunstiteoste ilu kujul. Need on niihästi Jumala kingitud annete kui ka inimlike pingutuste vili. Sakraalne kunst, mis on ehe ja kaunis, aitab näha ja ülistada Kristuses nähtavaks saanud Jumala saladust ning juhatab kummardama ja armastama Jumalat, Loojat ja Päästjat, kes on ülim, nähtamatu tõe ja armastuse ilu.

 
 

Üheksas käsk: ÄRA HIMUSTA OMA LIGIMESE NAIST

 
 

527.  Mida nõuab üheksas käsk?

 

2514-2517, 2528-2530

 

Üheksas käsk nõuab lihahimust ülesaamist mõttes ja soovis. Võitlus sellise himu vastu nõuab südame puhastamist ja mõõdukuse vooruse harjutamist.

 
 

528. Mida keelab üheksas käsk?   

 

2518-2519, 2531

 

Üheksas käsk keelab jääda mõtete ja soovidega kuuendas käsus keelatud tegevuste juurde.

 
 

529. Kuidas saavutada südamepuhtus?

 

2520, 2530

 

Korrastamata himude vastu võideldes on kristlane Jumala armu toel võimeline saavutamasüdamepuhtuse, kui ta toetub karskuse voorusele ja annile, taotluste aususele, nii ihu- kui vaimusilma puhtusele, tundmuste ja kujutlusvõime valitsemisele ning palvele.

 
 

530. Mida südamepuhtus veel nõuab?

 

2521-2527, 2533

 

Südamepuhtus nõuab kombekust, mis kaitseb inimese sisimat ja väljendab tema karsket peenetundelisust. See ohjab tema silmavaadet ja käitumist teiste inimeste suhtes kooskõlas isikuväärikuse ja inimestevahelise suhtlemise väärikusega. Südamepuhtus vabastab laialtlevinud erotomaaniast ning hoiab eemal sellest, mis äratab ebatervet uudishimu. Samuti nõuab südamepuhtus ühiskonna vaimse atmosfääri puhastamist pideva võitlusega inimese vabaduse väärkäsitusest tuleneva kõlbelise kõikelubatavuse vastu.

 
 

Kümnes käsk:  ÄRA HIMUSTA OMA LIGIMESE VARA

 
 

531. Mida nõuab ja mida keelab kümnes käsk?

 

2534-2543, 2551-2554

 

Kümnes käsk, mis on üheksanda täiendus, nõuab sisemist austavat hoiakut võõra omandi suhtes ning keelab ahnitsemise, talitsematu soovi teiste asju endale saada ning kadeduse, mis on meelehärm teiste heaolu ja vara pärast koos ihaga see endale saada.

 
 

532. Mida tähendab Jeesuse kutse vaesusele vaimus?

 

2544-2547, 2555-2556

 

Jeesus kutsub oma järgijaid eelistama Teda kõigele ja kõigile. Varandusest loobumine evangeeliumis nõutud vaesuse vaimus ja enda usaldamine Jumala ettehoolduse alla teeb meid vabaks murest tuleviku pärast ning valmistab meid ette õndsuseks: „Õndsad on vaesed vaimus, sest nende päralt on Taevariik” (Mt 5:3).

 
 

533. Mis on inimese suurim igatsus?

 

2548-2550, 2557

 

Üle kõige igatseb inimene näha Jumalat, kogu tema olemus hüüab: „Ma tahan näha Jumalat!” Inimene saavutab tõelise ja täiusliku õnne üksnes selles, kui ta näeb ja tunneb õndsust Jumalas, kes on ta armastusest loonud ning teda ääretu armastusega enda poole tõmbab.

 
 

Kes näeb Jumalat, on võitnud kätte kõik varandused, mida üldse on võimalik ette kujutada. ( Nyssa püha Gregorius)

 
Social button for Joomla

Välismaa


"Ma hingan, aga pole kunagi elanud" Noa lugu07 Jun 2019 11:08

17aastane Hollandi tüdruk Noa Pothoven otsustas abistatud enesetapu kasuks eelmisel nädalal. Meedia on viimase nädala jooksul väga laialdaselt kajastanud Noa juhtumit. Katoliku kirik on tõstnud esile Noa Pothoveni enesetappu kui meeleheitliku vastutustundetut tegu. Paavstliku Eluakadeemiapresident Monsignor Vincenzo Paglia kommenteeris noore tüdruku juhutumit, mille tagajärjed on kaugeleulatuvad: "Eutanaasia ja abistatav enesetapp on kõige kaotamine. Vastutus, [ ... ]

Loe edasi ...
Pariisi Jumalaema kirik on taas ellu ärkamas!20 Mai 2019 10:43
Pariisi Jumalaema kirik on taas ellu ärkamas!

Jumalaema kirikus ei ole juba kuu aega Missat peetud ning kirik on suletud. Aga Pariisi peapiiskop Michel Aupetit ütles ühes intervjuus Pariisi ajalehele Le Parisien, et ta soovib Jumalaema kirikus uuesti Missat pidada niipea kui võimalik, isegi kui see on esialgu, turvalisuse huvides, võimalik vaid “väikesele hulgale inimestele”. Peapiiskop, kes ootab kindral Jean-Louis Georgelini nõusolekut, ütles, et see olevat vaid nädalate [ ... ]

Loe edasi ...
Veel artikleid ...

Halastuse aasta